Viimasena, käesoleva aasta veebruari lõpus, leiti Wilhelmshavenis fregati Rheinland-Pfalz kütuseliinist kahesentimeetrine lõhe. Bundeswehr eeldab, et kahju tekitati tahtlikult, teatas CORRECTIV.

„Põhimõtteliselt võime kinnitada, et mitme kahtlustatava sabotaažijuhtumi tõttu on muutunud laevatehastes asuvate mereväeüksuste ning ehitamisel olevate sõjalaevade ohuolukord,“ ütles Bundeswehri pressiesindaja.

Juhtumist teatati uurimisorganitele märtsis, kuid Oldenburgi prokuratuuri andmetel lõpetati uurimine hiljem. Ametivõimudel ei olnud võimalik kindlaks teha, kas põhjuseks oli tahtlik kahjustamine, kulumine või materjalidefekt.

Kümme sabotaažijuhtumit aasta jooksul

Veel üks võimalik sabotaažijuhtum leidis aset 2025. aasta jaanuaris Hamburgi sadamas asuva Blohm+Vossi laevatehase kontrollimise käigus.

Sõjalaeval Emden leiti masinaruumist mitu kilogrammi materjali, mis oleks võinud tekitada märkimisväärset kahju – tegemist oli laevapindade puhastamiseks kasutatava liivaga, teatas Tagesschau.

Hamburgi kriminaaluurimisosakond ja prokuratuur teatasid, et tegemist oli arvatavasti sabotaažiga. Seoses juhtumiga vahistati 37-aastane rumeenlane ja 54-aastane kreeklane, kes töötasid arvatavasti Hamburgi sadamas. Prokuratuur ei nimetanud teo võimalikke algatajaid.

Eelmisel aastal oli juba olnud mitu kahtlustatavat sabotaaži juhtumit: ühel mereväe sõjalaeval lõigati läbi kaablid. Teisel juhul valati ilmselt tahtlikult kasutatud õli laeva joogiveesüsteemi. Mõlemal juhul lõpetas prokuratuur menetluse.

Lääne julgeolekuringkondade andmetel võib sabotaaži taga olla Venemaa. Julgeolekuteenistused peavad Saksamaad üheks Venemaa rünnakute peamiseks sihtmärgiks, kuna Saksamaa on üks Ukraina olulisemaid toetajaid Venemaa agressioonisõja tõrjumisel.

Seetõttu hoiatavad Saksamaa Liitvabariigi Konstitutsioonikaitse Amet (BfV) ja Liitvabariigi Kriminaalpolitsei (BKA) nn ühekordsete agentide eest. Need on peamiselt sotsiaalmeedia võrgustike kaudu värvatud väikekurjategijad, keda õhutatakse sabotaažiaktide sooritamisele. Nende käsutajad maksavad neile sageli krüptovaluutas.

Tasuks on mitusada eurot. Suuremate tööde puhul, mis hõlmavad NATO liikmetele kuuluva sõjavarustuse sabotaaži, pakutakse arvatavasti kümneid tuhandeid eurosid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)