Olgu siinkohal mainitud, et lahtiseid otsi ja küsimusi seoses leppega on tekkinud ka teistel erakondadel. Sotsiaaldemokraadid valmistasid ette üheksa küsimust või murekohta justiits- ja digiminister Liisa Pakostale.
EKRE poliitikud on asunud sotsiaalmeedias aga järjekordselt rääkima „moslemiterroristide majutamisest“. Sotsiaalmeedias levivad väited esitati ka 20. mail riigikogu kõnetoolist karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) teisel lugemisel.
Riigikogu liige Siim Pohlak (EKRE) küsis kõnetoolist, kas „Eesti Nokia ongi nüüd Rootsi vangide, moslemiterroristide ja kõrilõikajate majutamine?“
Samuti tundis Pohlak muret vangide pere ja lähedaste külaskäimise pärast. „Neid ei tohi Eestisse tuua, sest see tekitab paratamatult Rootsi kriminaalsetes ringkondades huvi ka Eesti vastu. Meil ei ole vaja siia voorima nende vangide lähedasi, sõpru ja perekondi, kes neid külastama tulevad.“
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE) väitis, et Rootsi vangide eest hakkab maksma Eesti maksumaksja ja ravijärjekorrad pikenevad vangide saabumisel veelgi.
Kuidas on päriselt?
Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat. Kõik välisvangidega seotud kulud kannab Rootsi riik, mitte Eesti maksumaksja.
Rootsi maksab Eestile vähemalt 30,6 miljonit eurot aastas 300 vanglakoha valmiduse eest. Alates 301. kinnipeetavast makstakse täiendavalt 8500 eurot kuus iga kinnipeetava kohta.
„Täismahus ehk 600 vangi korral on tasu 61,2 miljonit eurot aastas. Summa suureneb automaatselt 3,5% aastas, mis tähendab, et lepingumaht ulatub viie aasta jooksul üle 150 miljoni euroni, maksimaalse täituvuse korral üle 300 miljoni, sõltuvalt vangide arvust,“ selgitas vanglateenistuse kommunikatsioonispetsialist Alina Poduškina.
„Rahaline mõju ei piirdu ainult lepingutasuga. Suurenev tööjõukulu tähendab täiendavat tulumaksu laekumist kohalikele omavalitsustele,“ lisas Poduškina.
„Terroriste“ ei tule
Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud.
Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.
Vanglateenistus ja justiitsministeerium on varem korduvalt rõhutanud, et Eesti ei võta vastu terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kes üritavad jätkata kuritegude toimepanemist vanglas. Samuti ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuv välisvang oleks täisealine meesterahvas, kes kannab karistust üldjuhul isikuvastase või narkokuriteo eest.
Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal.
Kuidas hakkab vangide külastamine käima?
Justiits- ja digiministeerium hinnangul hakkab Eestis käima vähe külastajaid. Eestis on ette nähtud kõikidele vangla külastajate taustakontroll ning vangla reguleerib täies ulatuses ka kohtumise võimalust, aega ja viisi. Vanglal on õigus kohtumisest keelduda.
Eesti vanglad kasutavad videokohtumisi ja Rootsi ei saada Eestisse kinnipeetavaid, kellel on tihedad peresidemed Rootsis. Eestisse saadetakse need kinnipeetavad, kellel lähedasi pole või kelle pereliikmed elavad mujal.
„Eestis toimub juba täna ligikaudu 66% kontaktidest videokohtumiste kaudu ning sama võimalust pakutakse maksimaalses ulatuses ka Rootsi kinnipeetavate puhul,“ sõnas Poduškina.
Nii Eestis kui ka Rootsis on ilmnenud, et kolmandatest riikidest pereliikmeid jõuab vange külastama väga harva, kui üldse.
Näiteks on Tartu vanglas Bosnia ja Serbia rahvusvaheliste sõjakurjategijate külastatavus olnud viimase viie aasta jooksul vaid 1,3 külastajat aastas.
Lõpetuseks ei kinnita senine rahvusvaheline kogemus julgeolekuohtude realiseerumist: Norra, Holland ja Belgia on kasutanud vanglarendilahendust ning sellistes koostöövormides ei ole esinenud julgeolekut rikkuvaid intsidente.
Otsus: eksitav. Eesti ei võta vastu terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kes üritavad jätkata kuritegude toimepanemist vanglas. Kõik välisvangidega seotud kulud kannab Rootsi riik, mitte Eesti maksumaksja ning arstiabi antakse vanglas kohapeal.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (42)