Nende väljaannete sõnul ähvardavad uued reeglid karistada neid rutiinse uudiste kogumise eest, mida kaitseb USA põhiseaduse esimene parandus. Avalikult ühinesid eile allkirjastamisest keelduva grupiga ka Washington Post, The Atlantic ja Reuters, vahendab Associated Press.
„Reuters on seotud oma pühendumisega täpsetele, erapooletutele ja sõltumatutele uudistele,“ teatas Reuters oma avalduses. „Me usume ka vankumatult pressi kaitsesse, mida pakub USA põhiseadus, informatsiooni takistusteta voogu ja ajakirjandusse, mis teenib avalikkuse huve ilma hirmu või teeneteta. Pentagoni uued piirangud õõnestavad neid põhiväärtusi.“
Kaitseminister Pete Hegseth reageeris, postitades X-i New York Timesi avalduse ja lisades lehvitava emoji. Hegsethi meeskond teatas, et ajakirjanikud, kes ei nõustu Pentagoni reeglitega tänaseks, peavad järgmisel päeval oma Pentagoni sissepääsuload ära andma ja töökoha vabastama.
Uued reeglid jätavad ajakirjanikud ilma saatjata ligipääsust suurele osale Pentagonist ja nende järgi võib Hegseth jätta ligipääsust ilma iga reporteri, kes küsib mõnelt kaitseministeeriumi töötajalt informatsiooni, mille avaldamist ei ole heaks kiidetud.
Newsmax, mille ajakirjanikud tavaliselt Trumpi administratsioonile takka kiidavad, teatas, et „me usume, et need nõuded on ebavajalikud ja koormavad, ning loodame, et Pentagon vaatab selle asja uuesti läbi“.
Pentagoni peakõneisik Sean Parnell ütles, et reeglid kehtestavad „terve mõistuse meediaprotseduurid“.
„See poliitika ei küsi nende nõusolekut, vaid lihtsalt teavitamist, et nad mõistavad, milline meie poliitika on,“ ütles Parnell. „See on pannud reportereid täielikult kokku varisema, kuulutama end internetis ohvriks. Meie jääme oma poliitika juurde, sest see on parim meie vägedele ja selle riigi riiklikule julgeolekule.“
Hegseth jagas ka ühe oma jälgija küsimust: „Kas see on sellepärast, et nad ei saa Pentagonis vabalt ringi hulkuda? Kas nad usuvad, et on põhiseaduse esimese parandusega ära teeninud piiramatu ligipääsu ülimalt salastatud sõjalisele installatsioonile?“
„Jah,“ vastas Hegseth. Ajakirjanike sõnul ei vasta see aga tõele.
Pentagoni reporterid ütlevad, et kokkuleppe allkirjastamine kujutab endast tunnistust, et igasuguse valitsuse heakskiitmata informatsiooni avaldamine kahjustab riiklikku julgeolekut.
„See lihtsalt ei ole tõsi,“ ütles Yale’i Ülikooli Meediavabaduse ja Informatsioonile Ligipääsu Kliiniku direktor David Schulz.
Ajakirjanike sõnul on neil juba ammu läbipääsuload ja nad ei pääse salastatud kohtadesse ega avalda informatsiooni, mis ähvardab ameeriklasi ohtu seada.
„Pentagonil on kindlasti õigus teha oma reegleid, seaduse piires,“ teatas Pentagoni Pressiassotsiatsioon eile oma avalduses. „Ei ole aga vajadust ega õigustust, et ta nõuaks reporteritelt, et nad kinnitaksid ebamääraste, tõenäoliselt põhiseadusevastaste reeglite mõistmist eeltingimusena Pentagoni ruumidest uudiste avaldamisele.“
Märkides, et maksumaksjad maksavad USA sõjaväele aastas ligi triljon dollarit, ütles New York Timesi Washingtoni büroo ülem Richard Stevenson, et avalikkusel on õigus teada, kuidas valitsus ja sõjavägi tegutsevad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)