Tema sõnul annab uuring selge aluse järgmiste aastate tegevusprioriteetide kujundamiseks. „Analüüs näitab, et Balti riikidel on sarnased väljakutsed alates ringmajandusest ja energiasüsteemide ümberkujundamisest kuni kliimamuutustega kohanemiseni ning rohepöördeks vajalike oskuste arendamiseni ühiskonna eri tasandeil,“ ütleb ta. Nõunik rõhutab, et uuringu strateegiline raamistik on mõeldud PMN tööle Balti regioonis, aga kvalitatiivne sisend (intervjuud) pärineb eelkõige Eesti ekspertidelt.
2025. aastal läbi viidud uuringu eesmärk oli kaardistada valdkonnad, kus Põhjamaade Ministrite Nõukogu saab pakkuda suurimat lisandväärtust leida tegevused, mis aitaksid muuta Balti regiooni muuta vastupidavamaks, kestlikumaks ja tulevikuriskidega paremini toime tulevaks.
Analüüs põhines Euroopa Liidu, Põhjamaade ja Balti riikide strateegiliste dokumentide kaardistamisel, turutrendide ja väljakutsete analüüsil ning ekspertintervjuudel Eestis. Selle tulemusena kujundati järgmise viie kuni kümne aasta tegevusi määratlev raamistik.
Balti riikidel on ühised probleemid
Uuringu üks peamisi järeldusi on, et Balti riikidel on mitmeid ühiseid väljakutseid, mida ei ole võimalik lahendada üksnes riiklikul tasandil. Fossiilkütustest sõltuv energiasüsteem, aeglane muutus tarbimisharjumustes, madal ressursitõhusus, kriitiliste toorainete tarneriskid ning ühiskonna ebaühtlane valmisolek rohepöördeks mõjutavad kogu piirkonna arengut.
Kuigi taastuvenergia arenduses on toimunud oluline edasiminek, pidurdavad arengut endiselt infrastruktuurilised kitsaskohad, energiasüsteemide piiratud paindlikkus ja regulatiivsed barjäärid.
Batluki sõnul peitub uuringu üks peamisi väärtusi selles, et see toob välja valdkonnad, kus piirkondliku koostöö mõju oleks kõige suurem. „Uuringu strateegiline väärtus seisneb selles, et see aitab määratleda valdkonnad, kus Põhjamaade kogemus ja koostöömudelid annavad Balti riikidele suurimat lisandväärtust. Näiteks toodi esile vajadus teadmussiirde, ühiste investeeringumudelite, kriisivalmiduse, energiatõhususe ja ringmajanduse lahenduste järele,“ ütleb ta.
Batluk peab oluliseks lisada ka roheoskuste kommunikatsiooni. „Määrava tähtsusega on see, kuidas roheüleminekut puudutavat infot inimestele edastatakse ning millist tulevikupilti selle kaudu kujundatakse.“
Analüüs juhib tähelepanu ka sellele, et Balti riikide majandused on endiselt väga ressursimahukad. Eestis on materjalitarbimine Euroopa Liidu kõrgemate seas ja piirkonna ökoloogiline jalajälg tervikuna üks maailma suuremaid. Samal ajal jääb teisese toorme kasutamine majanduses tagasihoidlikuks ning ressursitootlikkus Euroopa keskmisest madalamaks.
Kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Karoli Noor nendib siinkohal, et uuringus on osaliselt kasutatud vanemaid andmeid. „Näiteks ei ole Eestil täna enam 100 protsendi taastuvenergia eesmärki. Selle (2026) aasta alguses heaks kiidetud energiamajanduse arengukava ehk ENMAKi alusel on optimaalses energiamiksis taastuvenergia osakaal umbes 70–80 protsenti tootmisest,“ selgitab Noor. Tema sõnul toodeti Eestis 2025. aastal taastuvatest allikatest 68 protsenti energiast.
„Raport kajastab eesmärke seisuga 2025, Enne ENMAKi uuendamist,“ toonitab Batluk.
Rohepööre ei sõltu ainult tehnoloogiast
Lisaks keskkonna- ja energiaküsimustele nähakse omaette riskina ühiskonna valmisolekut muutusteks. Uuring rõhutab, et rohepööre ei sõltu ainult tehnoloogiatest või poliitilistest otsustest, vaid ka inimeste teadlikkusest, oskustest ja valmisolekust uusi lahendusi omaks võtta. „PMN Eesti esindusel on oluline roll usalduse, teadlikkuse ja praktiliste oskuste kasvatamisel, et rohepööre oleks ühiskonna jaoks õiglane ja kaasav,“ sõnab Batluk.
Muu hulgas suunab uuring tähelepanu valdkondadele, kus vajadus koostöö järele on kõige suurem ning kus Põhjamaade kogemus võiks Balti riikidele enim väärtust luua. „Näiteks toodi esile vajadus teadmussiirde, ühiste investeeringumudelite, kriisivalmiduse, energiatõhususe ja ringmajanduse lahenduste järele.“
Uuringust selgub seegi, et Põhjamaade Ministrite Nõukogul on olemas valmisolek tegutseda valdkondades, kus vajadus piirkondliku koostöö järele on kõige suurem. „Uuring kinnitab, et Põhjamaade Ministrite Nõukogul on olemasolevate toetusmeetmete, strateegiate ja tegevusplaanide näol tugev valmisolek tegutseda taastuvenergia, kliimakohanemise, kriisivalmiduse ja ühiskonna ettevalmistamise valdkondades,“ sõnab Batluk.
Käitumuslik muutus võib saada sama oluliseks kui tehnoloogiline muutus
Uuring toob ühe tõsise väljakutsena esile inimeste käitumisharjumuste muutumise tempo. „Üks keerulisemaid takistusi on see, et inimeste igapäevaharjumused muutuvad aeglasemalt kui tehnoloogiad ja poliitikad – madal keskkonnateadlikkus ja vähene valmisolek käitumist muuta pidurdavad kestlike lahenduste laiemat kasutuselevõttu,“ märgib Batluk.
Tema sõnul ei piisa sellest, et inimesed lihtsalt lepiksid muutustega. „Eesmärk on, et inimesed mitte lihtsalt ei lepiks muudatustega, vaid võtaksid need päriselt omaks ja planeeriksid ka oma ja oma laste tuleviku elu nendest põhimõtetest lähtuvalt, või nendega suurel määral arvestades.“
Analüüsi tulemusena määratleti neli strateegilist fookusvaldkonda: energiasiire, ressursitõhusus ja ringmajandus, kestlik liikuvus ja transpordisüsteem ning piirkonna vastupidavus. Ka Noore sõnul kattuvad uuringu põhisuunad suures osas Eesti riiklike prioriteetidega.
Energiajulgeolek ja energiasiire
Energeetikavaldkonnas peab uuring kõige olulisemaks taastuvenergia arendamist, eriti meretuuleenergia ja maismaatuule projektide kiirendamist ning energiatõhususe parandamist.
Uuring rõhutab, et pärast Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist Mandri-Euroopa võrguga 2025. aastal on piirkondlik koostöö muutunud veelgi olulisemaks energiajulgeoleku ja sõltumatuse tagamisel. Uuring näeb võimalust siduda ELWINDi meretuulepargid ja EstLink 3 elektriühendused ühtseks Läänemere tuuleenergia võrgustikuks. See tugevdaks energiajulgeolekut ja võimaldaks elektrit tõhusamalt üle piiri liigutada.
Karoli Noore sõnul on Eesti jaoks siiski praegu prioriteetsem maismaatuuleparkide arendamine. „Need on kõige kiirem ja kulutõhusam viis elektri hinna madalamaks toomiseks,“ selgitab ta.
Samuti soovitab uuring luua ühiseid töögruppe, kelle ülesanne on ühtlustada lubade menetlemist, keskkonnastandardeid ja võrgutaristu planeerimist. Nimelt seisavad Balti riigid energiasüsteemide ümberkujundamisel pöördepunktis. Eesti puhul tuuakse eraldi välja jätkuv sõltuvus põlevkivist ning vajadus kiirendada taastuvenergia ja energiasalvestuse arendamist. Samuti nähakse olulist rolli vesinikutehnoloogiatel, energiasüsteemide paindlikkuse suurendamisel ning hoonete ja tööstuse energiatõhususe parandamisel.
„Energiasiirdes on murekohaks kindlasti inimeste vastuvõtlikkus muutustele. Oleme murekohtade vähendamiseks olnud avatud dialoogideks kohalikega ning koos tuuleenergia arendajatega leidnud erinevaid viise murede vähendamiseks,“ tõdeb Noor. Tema sõnul töötab ministeerium välja ka niinimetatud tuulehoo preemiat, et kohalikud omavalitsused saaksid tuuleparkidest kiiret ja otsest kasu.
„Kuigi tuulepark on pikaajaliselt kohalikele kasulik, on küsimus just planeeringute kiirendamises, mida preemia motiveerib,“ lisab ta.
Ringmajandus ja ressursitõhusus
Ressursitõhususe ja ringmajanduse valdkonnas juhib uuring tähelepanu sellele, et Balti riikide materjalikasutus on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, kuid teisese toorme kasutamine majanduses endiselt madal.
Eestis on küll ringmaterjalide kasutus Euroopa Liidu kõrgemate seas, kuid samal ajal on ka toormaterjali tarbimine väga suur. Uuringu hinnangul on järgmiste aastate olulised teemad jäätmete vähendamine, tekstiilijäätmete käitlemine ning ringmajanduslike ärimudelite arendamine.
Eraldi tuuakse välja vajadus Põhja- ja Baltimaade regionaalse tekstiilijäätmete ringluse infrastruktuuri ja ühtsete definitsioonide järele, et parandada jäätmete piiriülest käitlemist ning muuta süsteem tõhusamaks.
Oluliseks peetakse ka tarbimisharjumuste muutmist. Uuring soovitab suurendada teadlikkust asjade parandamisest, taaskasutusest ja toodete pikemast elueast ning toetada ärimudeleid, mis liiguvad omandipõhiselt tarbimiselt jagamis- ja teenusepõhiste lahenduste poole.
Kestlik transport ja ühendatus
Kestliku liikuvuse valdkonnas nähakse võtmerolli Rail Baltical ning linnade üleminekul väiksema autokesksusega transpordisüsteemidele.
Samuti peetakse oluliseks sadamate ja meretranspordi dekarboniseerimist, sealhulgas kaldavoolulahenduste ja alternatiivkütuste kasutuselevõttu. Uuringu järgi võib just regionaalne koostöö aidata muuta eri riikide transpordilahendused omavahel paremini ühilduvaks ning kiirendada vähese heitega transpordisüsteemide arengut kogu Läänemere piirkonnas.
Eestis nähakse potentsiaali kujuneda multimodaalse transpordi sõlmpunktiks, mis ühendab meretranspordi, raudtee ja Põhjamaade-suunalised ühendused. Samuti toob uuring esile Tallinna ja Tartu eesmärgid suurendada ühistranspordi, jalakäimise ja rattaliikluse osakaalu ning vähendada sõltuvust isiklikest autodest.
Vastupidavus on järgmise kümnendi võtmesõna
Kõige laiemaks ja läbivamaks prioriteediks peab uuring piirkonna vastupidavuse tugevdamist. See hõlmab nii kriisivalmidust, kliimamuutustega kohanemist kui ka ühiskonna kohanemist rohepöördeks.
Analüüs rõhutab, et vastupidavus ei tähenda üksnes tehnilist valmisolekut, vaid ka ühiskonna suutlikkust ja valmisolekut muutustega kohaneda. Oluliseks peetakse ühiseid kriisiohjamise standardeid, varajase hoiatuse süsteeme ning elanikkonna teadlikkuse suurendamist. Näitena tuuakse välja Põhjamaade kogemus tsiviilkaitses ja niinimetatud „72 tunni valmisoleku“ mudelid, mida võiks kohandada ka Balti riikides.
Uuringus rõhutatakse ka vajadust kliimamuutustega süsteemsemalt kohaneda. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta rannikualad, energiataristu, metsandus, veemajandus ja linnade valmisolek ekstreemseteks ilmastikunähtusteks.
Roheoskused ja ümberõpe muutuvad järjest olulisemaks
„Uuringus rõhutatakse eriti vajadust rohepöördeks vajalike oskuste arendamise järele ning soovitatakse luua piiriülene roheoskuste ja ümberõppe raamistik,“ ütleb Batluk.
Tema sõnul eeldavad tööturu muutumine, energiasiire ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tulevikus uusi teadmisi nii ettevõtjatelt, avalikult sektorilt kui ka elanikelt. „Seda trendi me näeme juba praegu ning uuring kinnitab, et trend ei kao, vaid vastupidi võtab hoogu juurde,“ sõnab Batluk.
Kohalikud omavalitsused muutuvad järjest olulisemaks
Uuringust selgub, et suur osa praktilistest lahendustest sünnib kohalikul tasandil. Energiatõhusus, kliimakohanemine, ühistransport, jäätmemajandus ja kriisivalmidus on valdkonnad, mille eest vastutavad suurel määral kohalikud omavalitsused.
„Kohalikel omavalitsustel on olemas sidekanal, mille kaudu jõuab info kohalike elanikeni kiiremini ja kõige tõhusamal viisil,“ lausub Batluk. Tema sõnul rõhutab uuring vajadust jagada omavalitsuste vahel praktilisi kogemusi, arendada ühiseid pilootprojekte ning toetada linnade ja piirkondade võrgustike loomist. Selle kaudu kasvab ka kohapealne kompetents ühtlasemalt.
Ühe konkreetse näitena soovitab uuring luua rannikulinnade kliimakohanemise koostöövõrgustiku ning jagada Põhjamaade kogemusi looduspõhiste lahenduste rakendamisel.
Samuti nähakse suurt potentsiaali teadmussiirdes linnaplaneerimise, kestliku liikuvuse, kogukondade kaasamise ning käitumuslike muutuste juhtimise praktikate juurutamises.
„PMN Eesti esindus saab uuringu põhjal kujundada uusi koostööformaate Eesti ja Põhjamaade omavalitsuste vahel, aidates kaasa sellele, et kohalikud lahendused muutuksid kiiremini skaleeritavaks ning piirkondlik koostöö tugevamaks ja süsteemsemaks,“ selgitab Batluk.
Tema sõnul saab PMN Eesti esindus olla usaldusväärne sillalooja, tuues Põhjamaade kogemused Eesti konteksti ning toetades ühiskonna kohanemist nii rohepöörde kui ka laiemate julgeoleku- ja kliimamuutuste väljakutsetega.
Edu sõltub koostööst, mitte uutest strateegiatest
Uuringu keskne sõnum on, et suurim mõju ei tule mitte uute strateegiate loomisest, vaid olemasolevate paremini koordineerimisest. Järgmise kümnendi edu sõltub sellest, kas suudetakse arendada samaaegselt füüsilist taristut, inimkapitali ja ühiskondlikku usaldust.
„Riik saab kindlasti aidata kaasa teadlikkuse suurendamisega ja erinevate motivatsioonimehhanismide loomisega. Oleme seda ka teinud ja teeme edaspidigi,“ ütleb Noor.
Balti regiooni jaoks tähendab see, et koostöö ei ole enam lihtsalt lisavõimalus, vaid vajalik eeldus järgmiste aastate arenguks. Raport rõhutab, et järgmise kümnendi edu ei sõltu niivõrd uute strateegiate kirjutamisest, vaid sellest, kas suudetakse olemasolevad plaanid siduda ühtseks pildiks – ühtlustada investeeringuid, standardeid ja teadmussiiret ning toetada ühiseid projektipõhiseid lahendusi üle riigipiiride.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada