Maailma suurima lauluvõistluse ja miljonite televaatajateni jõudva Eurovisiooni peaprodutsendiks valiti sel sügisel Gert Kark, kes enne rahvusvahelisse telemaailma sukeldumist töötas aastaid ETV-s.
Pea kümme aastat Eurovisiooni juures töötanud Gert Kargist sai sel sügisel Eurovisiooni peaprodutsent (executive producer). Kui varem oli tema kanda Eurovisiooni hääletusega seotud teemad ning koordineerimine korraldajamaa ringhäälingu ja Eurovisioonil osalevate ringhäälingute delegatsioonijuhtide vahel, siis uues rollis vastutab ta kõige selle eest, mis ekraanide vahendusel miljonite silmapaaride ette jõuab.
Kargi sõnul on Eurovisiooni korraldusmeeskonnas ülesanded väga selgelt ära jaotatud. “Eurovisiooni lauluvõistlus on viimastel aastatel väga suurelt kasvanud ja arenenud. Enam ei ole realistlik, et üks inimene vastutab kõige eest:nii telesaate, diplomaatia, kommunikatsiooni kui ka finantside eest. Ole nii andekas kui tahes, inimvõimetel on siiski piirid, nii füüsiliselt kui vaimselt. Minu õnnelikuks ülesandeks on vastutada selle poole eest, mida vaatajad teleekraani kaudu näevad,” avas Gert Kark ERR-ile.
Peaprodutsendi ametikoht kuulutati organisatsiooni sees välja sel suvel, kui Eurovisioonis toimusid muudatused seoses Martin Österdahli lahkumisega. “Pärast pikka arutelu kolleegide, sõprade, mitmete kihnlaste ja lähedastega, kandideerisin sellele kohale.”
Peaprodutsendina viib Kark erinevad valdkonnad kokku ja tagab võimalikult lihtsa korralduse delegatsioonidele ning Eurovisiooni korraldavale ringhäälingule.
“Kõikide osapoolte jaoks peaks ja võiks asjaajamine lihtsamaks muutuda. Seda enam, et kõik osalevad riigid on kokkuvõttes üks suur perekond ja keegi neist ei saa mõtelda “mina”, vaid “meie””. Kark lisas, et tema meeskonda kuuluvad inimesed hoolitsevad ka kõrvalürituste ja delegantsioonide eest.
“Terevisiooni” administraatorist Eurovisiooni peaprodutsendiks
Gert Kark on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) juures töötanud 2016. aastast, kui ta alustas seal tööd noorte Eurovisiooni projektijuhina. Tema hüppelauaks telemaailma oli aga ETV, kuhu Kark jõudis hoopis teatritöölt Ugalas ja Vanemuises. “ETV-sse saamine 2011. aastal oli minu jaoks justkui jackpot. Läksin ETV-sse spontaanselt valvelauda tööd küsima.”
Ta meenutas, et ainsa inimesena teadis ta toona enda klassivenna ema, kultuuritoimetuse juhti Mariina Mälki, kes viis ta kokku Heiki Sepaga ja tema omakorda Piret Priisaarega, kes oli siis “Terevisiooni” produtsent ning võttis Kargi saate juurde administraatoriks. Sellele järgnesid juba tööd “Ringvaate” ja mitme suure ülekande juures. “Aga minu unistus oli olla kas assistent muusikasaadetes või režissöör,” tunnistas Kark nüüd.
Gert Kark 2011. aastal “Ringvaadet” tegemas Autor/allikas: Ülo Josing / ERR
Õnn naeratas talle 2012. aastal, kui olümpiamängude ajal oli suur osa sporditoimetusest Londonis ja Tallinnas vajati abijõudu ning tal soovitati kirjutada Eha Väinsalule. “Naisele, kes oli ja on siiani sporditoimetuse aju, mõistus ja süda,” kirjeldas teda Kark.
Pärast töörohket suve saigi ta režissöörina sporditoimetuses tööd ja vaatab sellele ajale tagasi ainult heade sõnadega. “Ma tõeliselt nautisin seda kõike, eriti nädalavahetusi, kus on pikad spordiuudiste saated, ja seda koos Anu Sääritsa ja Helar Osilaga. Selle viie ja poole aasta jooksul juhtus ETV-s palju, aga sealt on pärit ka minu parimad ja kallimad sõbrad, tööeetika ja -tahe. Aitäh, et ETV inimesed mind liigagi palju hoidsid.”
Otsus ETV-st lahkuda ei tulnud kergelt, tunnistas Kark. “Minu unistus oli alati Berliinis elada – just sellepärast, et siin on kolm suurt erineva repertuaariga riiklikku ooperiteatrit.” Õigel ajal tuli ka EBU pakkumine ja kuigi Eurovisioonist ta erinevalt sporditeemadest nii palju ei teadnud, otsustas ta sellest kinni haarata.
“Naljakas on see, et kõik kolm eestlast, kes hetkel EBUs töötavad, on pärit samast ajastust ja samast sporditoast,” viitab ta Madli Ulbile ja Alvar Tiislerile. “Olgugi, et me olime tol ajal peaaegu et lapsed, pidi selles toimetuses ju midagi olema, et me taaskord ühes asutuses töötame?”