Kõrgmäestikus elavatel Tiibeti ja Nepali põliselanikel on välja kujunenud eriline kohastumus, mis aitab nende organismil tulla toime hapnikuvaese õhuga. Kui enamik inimesi hakkab suurtel kõrgustel kannatama õhupuuduse, peavalu ja nõrkuse käes, siis Tiibeti platoo elanikud on suutnud sellistes tingimustes elada juba üle 10 000 aasta.
USA Case Western Reserve’i ülikooli antropoloog Cynthia Beall ja tema kolleegid uurisid 417 Nepali naist vanuses 46–86 aastat, kes olid kogu elu elanud enam kui 3500 meetri kõrgusel. Teadlased vaatasid muu hulgas nende hemoglobiinitaset, vere hapnikusisaldust ja seda, kui palju lapsi naised olid sünnitanud. Uuring näitas, et kõige suurema reproduktiivse eduga naistel ei olnud hemoglobiinitase mitte kõrge ega madal, vaid keskmine. Samal ajal oli nende hemoglobiini hapnikuga küllastatus kõrge. See tähendab, et organism suutis hapnikku tõhusalt kudedesse viia, ilma et veri muutuks liiga paksuks ja koormaks südant. Teadlased leidsid ka, et edukamalt kohastunud naistel oli kiirem verevool kopsudesse ning keskmisest laiem südame vasak vatsake, mis pumpab hapnikurikast verd kehasse. Need tunnused aitavad hõredast õhust maksimumi võtta.
Bealli enda sõnul on tegemist näitega jätkuvast looduslikust valikust. Kõrgmäestiku elanike uurimine aitab teadlastel paremini mõista, kuidas inimene on suutnud väga erinevate keskkonnatingimustega kohaneda.
Teadusartikkel ilmus 2024. aasta lõpus ja seda saab lugeda SIIN.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)