Euroopa Liit arendab oma satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo, mille eesmärk on vähendada sõltuvust Ameerika Ühendriikide GPS-ist. Euroopa kosmoseagentuuri ESA teatel kasutatakse Galileod juba miljardites seadmetes üle maailma ning süsteem on integreeritud enamikku tänapäevastesse nutitelefonidesse ja navigatsiooniteenustesse.
Galileo kõrval on järgmine samm programm Celeste, mis peaks täiendama Euroopa navigatsioonivõimekust madalal Maa orbiidil paiknevate satelliitidega. ESA toimetas 2026. aasta märtsis orbiidile kaks esimest Celeste’i satelliiti. Plaani järgi peaks demovariant koosnema 11 satelliidist ning järgmised stardid on kavandatud 2027. aastasse. Madalal orbiidil töötavad satelliidid annavad arendajate sõnul tugevama signaali ning peaksid parandama navigatsiooni töökindlust linnades, hoonetes ja põhjapoolsetel aladel. Samuti on eesmärk muuta süsteem vastupidavamaks segamisele ja koordinaatide võltsimisele ehk spoofing’ule.
Satelliitnavigatsiooni häirimine on Ukraina sõja ajal kujunenud tõsiseks probleemiks. Vene elektroonilise sõjapidamise vahendid on korduvalt seganud GPS-signaale eelkõige Läänemerel, sundides laevu kasutama vanemaid navigatsioonimeetodeid ja häirides ka lennuliiklust.
Täielikust GPS-ist loobumisest Euroopas siiski praegu ei räägita. Galileo ja Celeste eesmärk on anda Euroopale iseseisev navigatsiooni- ja positsioneerimistaristu, mis ei sõltuks ameeriklastest, hiinlastest ega venelastest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (13)