Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Tööõnnetusega on tegemist siis, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ning juhtub ajal, kui töötaja:

  • täitis tööülesannet;

  • tegi muud tööd tööandja loal;

  • tegutses tööandja huvides;

  • viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööandja peab uurima kõiki võimalikke tööõnnetusi. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks.

See, kas tööõnnetuse põhjuseks oli töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine, selgub uurimise käigus. Kuid see asjaolu ei ole määrav otsustamisel, kas juhtumit käsitatakse tööõnnetusena või mitte.

Uurimise käigus saab muu hulgas välja selgitada, kas töö oli korraldatud nii, et töötajal oli võimalik näiteks tooteid ükshaaval tõsta, või ei saanud ta juhiseid tegelikkuses järgida. Kui juhised olid asjakohased, kuid töötaja eksis nende vastu, peab tööandja juhendamist ja väljaõpet kordama, et õiged töövõtted töötajale meelde tuletada. Kui aga selgub, et muuta tuleb töökorraldust, tuleb tööandjal seda teha.

Uurimise läbiviimiseks on tööandjal aega 10 tööpäeva. Peale uurimise lõpetamist koostab tööandja vormikohase tööõnnetuse raporti, mille esitab kolme tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab akti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.

Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.