„Esimene kvartal on tavapäraselt teistest kvartalitest nõrgem, kuid sel korral oli langus varasemast suurem. Neljaprotsendine aastakasv, arvestades Euroopa kaheprotsendilist inflatsiooni ja Eestis veidi suuremat hinnatõusu, näitab, et teenuste ekspordi kasv on aeglustunud,“ ütles Uusküla.
Teenuste eksporti veavad äriteenused ja Euroopa turud
Aastavõrdluses oli näha kindlustus- ja pensioniteenuste suurt ekspordi kasvu, seda lausa enam kui 50 protsendi võrra, kuid selle valdkonna mahud on väga väikesed. Suurt kasvu oli näha ka isiku- ja kultuuriteenustes, valitsussektori teenustes ning hooldus- ja remonditeenustes, kuid ka neis valdkondades on mahud veel küllaltki väikesed.
Kõige olulisem teenuste ekspordi valdkond on muud äriteenused, kus eksporditi 1,1 miljardi eest ning ka kasv oli märkimisväärne 18,5 protsenti. Sellele järgneb enam kui 0,8 miljardiga telekommunikatsiooni valdkond, kuid seal oli näha juba 4,9 protsendi suurust langust. Samuti oli languses transpordi valdkond 2,7 protsendiga.
Kasvu oli näha Aafrika suunal, kuhu läheb 124 miljoni eest Eesti teenuseid, seevastu Aasia, kuhu läheb 198 miljoni eest oli 11,3 protsendi suuruses languses. Ka Ameerika oma 359 miljoniga oli languses 6,3 protsendiga. Lõviosa moodustavad jätkuvalt Euroopa riigid, kuhu eksportisime teenuseid 2,55 miljardi euro eest ning kasv oli 6,8 protsenti.
„Teenuste eksport on olnud Eesti edulugu. Mahud ületavad juba Eesti päritolu kaupade ekspordi mahtu ning kuigi väliskaubanduses on seni peetud oluliseks eelkõige kaupade eksporti, tuleb Eestis samaväärselt käsitleda ka teenuseid,“ märkis Uusküla.
„Arvestades Venemaa kõrvalejäämist kaubandusest, on kaubaveo transpordikoridorid Eestist mööda minemas. Seetõttu on teenuste osakaal Eesti majanduses kasvanud ja kasvab ka edaspidi, sest teenused ei sõltu nii palju füüsilistest piiridest ega geograafilisest lähedusest. Eesti teenuste ekspordi väljavaade on jätkuvalt positiivne, kuid viimaste aastate kiire kasvutempo kordumist ei tasu oodata,“ lisas Uusküla.