Ehkki saadet sisse juhatades viitas saatejuht Vilja Kiisler nõukoja nimele tuginedes, et Eesti majandusel pole praegu ei efektiivsust ega majanduskasvu, vaidles Arakas sellele väitele vastu. Tema hinnangul ei ole valitsust nõustava kogu nime ja tegeliku majandusolukorra vahel vastuolu.
„Majandus kasvab, aga jah, meil on olnud liiga kiire inflatsioon,“ ütles Arakas. Ta viitas, et eelmises kvartalis kasvas majandus 2,4 protsenti. Arakas täpsustas: „Ei ole küll palju, aga arvestades lähiminevikku on see tubli saavutus.“
Ta selgitas laiemat majanduspilti, rõhutades, et tegelikkuses on Eesti majandus rahalises väärtuses pidevalt suurenenud ja riigil on nominaalse majanduse kasv – kokkuliidetuna kasvanud kogu aeg.
Riigirahandus on traagilises seisus
Hoopis kriitilisemalt hindas Arakas aga Eesti riigirahanduse üldist seisu ja riigieelarve poliitilist juhtimist. Kuigi ametnike tehniline töö eelarve numbrite kokkupanemisel väärib tema silmis suurt kiitust, puudub poliitilisel tasandil selge kurss. „Kui räägime poliitilise poole pealt, pean olema ülimalt kriitiline – meie riigi rahandus on täna nagu merel olev laev, mis lihtsalt triivib teadmata suunas,“ nentis ta. Tema sõnul on riigirahanduses probleem miljardites eurodes. „Meie probleem, mida me peame lahendama peame, on 2,5 miljardit.“
Ühe eelarvelise kitsaskohana toodi saates välja julgeolekumaks. Saatejuht juhtis tähelepanu kriitikale, et uue maksu tulud ei lähe täies mahus riigikaitseks ning nendega kaetakse ka muid riigieelarve kulusid, näiteks hariduses. Küsimusele, miks peaks sellist olukorda sallima, vastas Arakas: „Ei tohigi sallida. Me hüüame oma hääle kähedaks kogu aeg, et juhtida tähelepanu sellele.“
Arakas nentis, et praegust majandus- ja eelarvepoliitikat juhivad liigselt erakondade reitingud. Kuigi riigirahanduses on olukord tema sõnul juba praegu traagiline ja läheb veelgi traagilisemaks, ei tunneta ühiskond kriisi teravust. Kui eelmise suure majanduskriisi ajal 2008. aastal motiveeris tervet ühiskonda pingutama selge eesmärk minna üle eurole, siis praegu sarnane ühiskondlik konsensus puudub, sest rahaline kitsikus ei ole veel nii terav.
Vaatamata murepilvedele riigieelarve kohal, usub Arakas peaminister Kristen Michali kokku kutsutud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja tegevusse. Tema sõnul on riigisekretär Keit Kasemetsa ja ametkondade tugi olnud tugev ning edasiminekud majanduskeskkonna parandamisel on reaalsed.
Hoiatav eeskuju Soomest
Murelikuks teeb Arakast Eesti liikumine sarnasel kursil meie põhjanaabritega pärast 2008. aasta kriisi. Ta selgitas, et Soome riigivõlg oli tollal samal tasemel, kus Eesti oma on praegu protsendina SKT-st, kuid tänaseks on see paisunud 90 protsendi juurde. „Ainuke asi, mis on kasvanud, on demograafiast tulenevad sotsiaalkulud,“ rõhutas ta ning lisas hoiatusena: „Õpime vennasrahva vigadest, et meil tegelikult pole varianti väiksel riigil nagu Eestis.“ Tema sõnul on Eesti mure struktuurne ning kulude koorem käib riigile ilmselgelt üle jõu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (45)