Kirjas Euroopa Liidu välispoliitikajuhile Kaja Kallasele ja rändevolinikule Magnus Brunnerile kutsuvad Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome, Taani ja Tšehhi ministrid Euroopa Komisjoni karmistama viisapoliitikat Venemaa suhtes. Samuti avaldatakse toetust Eesti kampaaniale sulgeda Schengeni ala Venemaa poolel sõdinutele, kirjutab Politico.
Ministrid väidavad, et Euroopa Liidu reeglid on ebaühtlased, mis lubab venelastel viisasid teatud kohtadest ostmas käia. 2025. aastal oli 2026. aasta Schengeni baromeetri järgi venelaste viisataotlusi 8% rohkem kui 2024. aastal ja välja antud viisade arv kasvas veelgi rohkem. 2025. aastal sai viisa 623 451 venelast ja 2024. aastal 565 719. Mullu andis kõige rohkem viisasid venelastele Prantsusmaa, millele järgnesid Itaalia ja Hispaania.
Üks diplomaat ütles Politicole, et kuna Ungari endist peaministrit Viktor Orbáni ei ole enam segamas, näevad Ukraina-sõbralikud pealinnad võimalust suurendada survet Kremlile ajal, kui Venemaal on raskusi nii lahinguväljal kui ka majanduslikult.
Kaks diplomaati ütlesid Politicole, et allkirjastanud tahavad tõstatada kirja sisu tänase justiits- ja siseasjade nõukogu kuluaarides, et kuulata maad, kas sellele oleks piisavalt toetust. Kui on, võidakse sellega kiiresti edasi liikuda.
Plaanil on aga vastaseid. „Kui venelased saavad Euroopasse, saavad nad tunde, mida Euroopa tähendab. Asi ei ole ainult suurtes laevades, rahakulutamises jne. /…/ Me peame olema veidi ettevaatlikud,“ ütles ühe allkirjastanute hulgast puuduva riigi diplomaat Politicole.
Teine diplomaat ütles, et ei tuleks lugeda liiga palju viisastatistikat, sest mõnedel riikidel on suurem diplomaatiline jalajälg ja suurem võime taotlusi menetleda, mis ei tähenda lõdvemaid reegleid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)