Statistikameti värsketel andmetel kahanesid töötlevas tööstuses mahud 3,2 protsenti ning energeetikas 15 protsenti. „Energeetika langus oli prognoositav, sest ilmad on soojad ja õues on valge ning elektrit ja kütet kulub vähem, lisaks toob odav elektri hind turule pigem imporditud elektri,“ ütles Eamets.
Energia- ja toiduhinnad hakkavad inflatsiooni vedama sügisel
Eametsa sõnul oli tegelikkuses prognoositav ka töötleva tööstuse kahanemine, sest ootused, et Iraani kriis on ajutine, ei ole ilmselgelt täitunud. „Esmane Iraani sõja mõju laine jõudis meile kohale kallinenud kütuse kaudu ehk kõikvõimalikud transporditeenused muutusid kalimaks: alates kaubavedudest ja lõpetades bussi- ja lennureisidega. Tasapisi hakkavad kallinenud tarneahelate ning kütuse hinna mõjud jõudma ka tootmisse,“ sõnas Eamets.
Eametsa sõnul avalduvad järgmised mõjud selgemalt pigem sügisel, kui algab uus kütteperiood ja päikese- ning tuuleenergia osakaal väheneb. „Siis jõuab nafta- ja gaasikriisi mõju tugevamalt energiahindadesse. Lisaks hakkavad hindu kergitama toiduained, sest põllumajandustootmine kallineb väetiste hinnatõusu tõttu. Üks on küll kindel – inflatsioon tuleb sel aastal kõrge,“ märkis Eamets.