„Eesti ei ole kuskilt välja jäetud ega kuhugi kaasatud, sest organiseeritud ettevalmistuste algust täna ei ole,“ lausus Tsahkna. Mida teha juhul, kui Putin hakkab oma seisukohti muutma, arutati tema sõnul möödunud nädalal toimunud välisministrite kohtumisel Küprosel. Toona nõustuti, et praegu Putiniga vestlusesse laskuda ja Euroopa vahendaja rolli asetada kahjustaks tugevalt Ukraina ja lääne positsioone. „See seaks kahtluse alla võimekuse survet Venemaale tõsta, nii et seda ma veel hetkel ei näe,“ ütles Tsahkna Kremli-Kiievi rahukõneluste kohta.
Tsahkna lisas, et kuulujutte Putini kaasamise kohta kõlab pidevalt. „Praegu kasutaks Putin seda lihtsalt aja võitmisena, täpselt nagu ta tegi Trumpi vahendatud läbirääkimistel,“ lausus ta. Tema sõnul on Putin viimased kolm nädalat üritanud Euroopat aktiivselt läbirääkimiste protsessi tõmmata, et kõnelused Trumpiga asendada. „Putin kardab väga 21. sanktsioonipaketti ja püüab meid hoida seda vastu võtmast,“ sõnas Tsahkna. See pakett paneb lisasurve Venemaa varilaevastikule ning kärbib Venemaa nafta- ja gaasitulusid.
Tsahkna sõnul on Venemaa olukord kehv. Ta rääkis, et sanktsioonid mõjuvad Vene majandusele halvavalt ning lahinguväljal annab Putin initsiatiivi käest. „Ta [Putin – E.V.] on kohutavalt mures Ust-Luga sadama pärast, see on tema majanduse eluliin,“ kirjeldas Tsahkna.
Ukraina süvalöögid on ka siseriiklikke pingeid märkimisväärselt tõstnud. „Näiteks 9. mai paraadi närune tähistamine – see on üks venelaste kõige olulisemaid ideoloogilisi sündmuseid üldse,“ sõnas Tsahkna, märkides, et seda tähistati suurejoonelisemalt isegi 1941. aastal. Luure järgi ei osale Putin enam isegi kitsa ringi kohtumistel. „Ta kardab oma elu pärast juba ka Venemaal,“ märkis Tsahkna. „Nii et surve peab kestma seni, kuni Putin ütleb päriselt, et on nõus sõja lõpetamise üle läbirääkimisi pidama.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (17)