Jaanuaris käivitas valitsus Eesti.ai algatuse, mis peaks aitama tehisaru abil Eesti majandust edendada, ning uuel nädalal riigikogus teisele lugemisele jõudvast lisaeelarvest saavad Eesti.ai projektid juurde 10,98 miljonit eurot.
Kuna peaminister Kristen Michal on öelnud, et selle algatuse toel peaks Eesti majanduse maht juba viie aasta pärast 25 protsendi võrra kasvama, uuris ERR Eesti.ai tiimi juhi Kirke Maari käest, kas reaalselt rahaliselt mõõdetavat mõju võiks oodata juba selle aasta lõpuks.
Maar märkis, et käesolev aasta on alles käivitusetapp ja seetõttu ei ole aasta lõpuks realistlik hinnata Eesti.ai mõju kogu majanduse mahule eraldi rahalise näitajana.
«Küll aga saab selleks ajaks mõõta esimesi vahetulemusi konkreetsete projektide tasandil. Need vahetulemused võivad olla näiteks ajasääst, käsitöö vähenemine, andmekvaliteedi paranemine, tõhusamad tööprotsessid ning ettevõtete esimesed tehisarulahenduste katsetused ja kasutuselevõtt,» lausus Maar.
Tema sõnul on projektipõhised mõõdikud selle aasta kohta sisukamad ja täpsemad, kui katse arvutada Eesti.ai lõplikku mõju kogu majanduse tasandil.
«Pikaajaline majanduslik mõju tekib alles siis, kui tehisaru kasutamine jõuab üksikutest pilootidest ettevõtete, avaliku sektori ja inimeste igapäevastesse tööprotsessidesse,» sõnas Maar.
Lisaeelarvest saadud 11 miljonit eurot on tema sõnul mõeldud Eesti.ai esimese rakendusetapi tegevusteks käesoleval aastal ja ligi pool lisaeelarve eraldisest kulub rahva harimiseks.