Suvine koolivaheaeg on noortele hea võimalus isikliku taskuraha teenimiseks ning osalise koormusega erinevate töökohtade katsetamiseks ajal, mil koolitööd ei ole täiendavaks koormuseks. SEB korraldatud uuringust selgub, et 38% 11-17-aastastest lastest plaanivad eeloleval suvel taskuraha teenimiseks töötada. Neist 13% töötab juba mitmendat suve, sama palju asub tööle esimest korda ja 12% teeb väiksemaid tööampse nagu naabrite abistamine või loomade eest hoolitsemine.
Samas toob 62% lapsevanematest välja, et suvel nende laps tööd ei tee, neist 20% soovi iseendale taskuraha teenimiseks avaldanud ei ole ning koguni 42% sooviksid küll tööle minna, kuid erinevatel põhjustel tänavu taskuraha teenima ei asu.
SEB noorte valdkonna juhi Victoria Tkatši sõnul on tugev trend, et andmeid tervikuna hinnates näitavad koguni 80% soovi suvel töötada, ent noorte tööleminekut takistab sageli sobivate töövõimaluste puudus.
„Huvi suvetöö vastu on noorte seas suur, kuid paljudel ei õnnestu leida alaealistele sobivaid töövõimalusi. Probleemiks on nii lühiajaliste ja osalise koormusega tööde nappus kui ka töökorralduslikud piirangud, näiteks olukorrad, kus alaealine puutub tööl kokku alkoholi müügi või käitlemisega,“ ütles Tkatš.
Tema sõnul on väiksemates piirkondades noortel rohkem võimalusi teha hooaja- või kogukonnapõhiseid töid. „Maapiirkondades teenivad noored sagedamini taskuraha tuttavaid või kogukonda abistades. Suuremates linnades on konkurents töökohtadele tihedam ning tööandjad eelistavad sageli täisealisi töötajaid,“ lisas ta ning tõi näiteks Tallinna õpilasmaleva, millel on selleks suveks kõik linnasisesed rühmad juba täis.
Perede elatustase on mõjutegur noorte tööleminekul
Kõige vähem tunnevad uuringu järgi suvel töötamise vastu huvi Tallinna ja Tartu noored. Nendest vastavalt 25% ja 40% ei soovi või ei saa suvel töötada, samas kui suurema töötahtega paistsid silma Saaremaa, Ida-Virumaa ja Järvamaa noored, kus ulatub suvel töötada soovivate noorte osakaal ligikaudu 85-90 protsendini.
Hiljuti avaldatud statistikaameti tööturunäitajad kirjeldavad, et vanuses 15-24 noorte tööhõive määr oli tänavu esimeses kvartalis viimase 15 aasta madalaim (28,6%). 2025. aastal oli nende tööhõive määr 11,2%, mis tähendab, et 76 700 noorest oli tööga hõivatud 8600.
Tkatši sõnul mõjutab noorte töötahet tööturu konkurentsi kõrval suuresti ka piirkondade perede majanduslik olukord.
„Paradoksaalsel kombel on piirkondades, kus töövõimalusi on rohkem, noorte huvi töötamise vastu sageli väiksem kui maapiirkondades. Jõukamates peredes ei tunne noored tihti vajadust ise taskuraha teenida ning keskendutakse pigem taskuraha kogumisele ja investeerimisele. Samas annab varajane töökogemus noortele väärtuslikke sotsiaalseid oskusi ja enesekindlust, mis aitab hiljem tööturule siseneda,“ märkis ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)