Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud uuring paljastab, et toiduohutus on kriis, mis tabab ebaproportsionaalselt rängalt kõige haavatavamaid. Kuigi alla viieaastased lapsed moodustavad vaid 9% maailma rahvastikust, põevad nad ligi kolmandiku kõigist toidust põhjustatud haigustest. Eriti ohtlikud on neile kõhulahtisust tekitavad haigused, mis võivad selles vanuses olla eluohtlikud.
Lisaks bioloogilistele ohtudele kahjustab laste arenevat aju ja närvisüsteemi kokkupuude keemiliste saasteainetega, nagu elavhõbe ja plii, mis põhjustavad püsivaid neuroloogilisi ja arenguprobleeme.
«Toiduohutus ei ole abstraktne teema – see puudutab igat söögikorda, igat perekonda, iga päev,» ütles WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus. «Need uued andmed näitavad esmakordselt selle probleemi hinda. Nüüd on riikidel olemas info, et suunata oma tegevus sinna, kus koormus on kõige suurem.»
Tappev keemia: nähtamatu oht toidulaual
Uuring, mis analüüsis 42 peamist toidust levivat ohtu 194 riigis aastatel 2000–2021, toob esile üllatava tõsiasja. Kuigi enamiku haigestumistest (umbes 860 miljonit juhtu 2021. aastal) põhjustavad bioloogilised ohud nagu bakterid, viirused ja parasiidid, on surmade taga ebaproportsionaalselt sageli hoopis kemikaalid.
Šokeerivalt olid 2021. aastal 73% saastunud toidust tingitud surmadest seotud just keemiliste ohtudega. Peamised süüdlased olid arseen (põhjustab 42% keemilistest surmadest) ja plii (31%), mis suurendavad oluliselt südamehaiguste ja vähiriski. Need ained satuvad toiduahelasse looduslike allikate ja inimtegevuse kaudu ning neid on sealt peaaegu võimatu eemaldada.
Ebavõrdsuse kriis: Aafrika ja Aasia kannavad suurimat koormat