«Me võtsime võimu üle,» ütles eliitüksuse CAPSAT juht kolonel Michael Randrianirina, kelle sõnul luuakse komitee, kuhu kuuluvad kõrged sõjaväe, sandarmeeria ja politsei ohvitserid.
CAPSAT mängis otsustavat rolli ka Rajoelina võimule toonud 2009. aasta riigipöördes.
«Võib-olla kaasatakse sinna lõpuks ka tsiviilnõunikud. See on see komitee, mis hakkab täitma presidendi kohustusi,» ütles Randrianirina avalduses.
«Samal ajal koostame me paari päeva jooksul tsiviilvalitsuse,» lisas ta.
Teade tuli loetud minutid pärast seda, kui parlamendi alamkoda hääletas Rajoelina tagandamise poolt, ehkki president oli parlamendi mõned tunnid varem hääletuse vältimiseks laiali saatnud.
Madagaskari presidendiamet mõistis aga peagi sõjaväe eliitüksuse teate võimu haaramisest hukka ja kinnitas, et president Andry Rajoelina on endiselt ametis.
«Relvastatud sõjaliste jõudude kohalolek presidendipalee ees kujutab endast selget riigipöördekatset,» teatas presidendiamet, kui parlament, mille president veidi varem laiali saatis, riigipea tagandamise poolt hääletas ja eliitüksus CAPSAT võimu haaramisest teatas.
«Vabariigi president jääb ametisse ja tagab põhiseadusliku korra ning riigi stabiilsuse säilimise,» seisis avalduses.
Nädalaid kestnud meeleavalduste tõttu redus oleva presidendi tagandamise poolt hääletas 130 rahvasaadikut 163-st, tagandamiseks oli vaja kahekolmandikulist enamust.
Parlamendi otsuse peab kinnitama ka põhiseaduskohus.
Meeleavaldused puhkesid 25. septembril vee- ja elektrinappuse üle, kuid paisusid laiemaks noorte juhitud valitsusvastaseks liikumiseks. Murdepunkt saabus nädalavahetusel, kui sõjaväelased hakkasid CAPSAT-i juhtimisel meeleavaldajate poolele üle minema.