Tarkvaraettevõtte Helmes tellimusel viis Norstat tänavu aprillis Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringu, mille tulemused näitavad, et Eestis kasutab töö tegemiseks mõnda AI-tööriista 48 protsenti vastanutest. Leedus on vastav näitaja 60 protsenti ja Lätis 63 protsenti. Helmes on AI kasutuselevõttu ettevõtetes uurinud juba teist aastat järjest.
Tehisaru kasutamine toimub sageli omal vastutusel
Kõige levinum on Eestis tasuta AI-tööriistade omal käel kasutamine, mida teeb 32 protsenti vastanutest. Ettevõtte hangitud tasulisi tööriistu, mida peetakse kõige turvalisemaks, kasutab vaid kuus protsenti vastanutest. Sama suundumus ilmneb ka Lätis ja Leedus: Lätis kasutab ettevõtte hangitud tasulisi tööriistu seitse protsenti ja Leedus kuus protsenti vastanutest.
Uuringu tulemused näitavad ka, et AI-tööriistade kasutamise reeglite osas valitseb töökohtadel teadmatus ja segadus. Eestis vastas 36 protsenti küsitletutest, et nad ei tea, kas nende töökohal on sellised reeglid olemas. 30 protsenti märkis, et igaüks otsustab ise, kas ja milliseid tööriistu kasutada. Selged reeglid on olemas kümnel protsendil vastanute töökohtades ning vaid kuuel protsendil on lisaks reeglitele töötajaid ka koolitatud. Lätis on selged reeglid olemas kümnel ja Leedus üheksal protsendil vastanute töökohtadest.
Selgete reeglite olemasolu on vajalik selleks, et vältida ettevõtte käsutuses olevate andmete sattumist kurjategijate kätte, mis võib viia väljapressimiste või muu pahatahtliku tegevuseni. Erinevate töös kasutatavate andmete sisestamine AI-tööriistadesse tähendab nende liikumist väljaspoole ettevõtte enda süsteeme, mis muudab andmed rohkem haavatavaks ja riskid raskemini hinnatavaks.
Helmese CIO Meelis Langi sõnul on praegu AI-ga seotud praktiline teadlikkus veel üsna madal. „Paljudes tööstusharudes on tööandjatel see luksus, et nad saavad alles otsida ja avastada, kuidas AI kasutamist suunata ja raamidesse panna. Meil tarkvaraarenduses on AI-tööriistade tark kasutamine vältimatu, et konkurentsis püsida.“
„Muutus on nii kiire ja ulatuslik, et oleme pidanud ettevõttes käivitama põhjaliku AI-võimekuse arendamise programmi. See tähendab teadlikult loodud aega eksperimenteerimiseks, tehnoloogia tundmaõppimiseks ja praktiliseks katsetamiseks,“ selgitas Lang.
„Pealtnäha tundub, et AI oskab kõike, kuid tegelikult peab iga tööriista kasutaja mõistma, millistes olukordades mingi tehnoloogia töötab, ja millistes mitte. Meie eesmärk ei ole lihtsalt öelda, et kasutage mingit konkreetset tööriista, vaid aidata inimestel aru saada, mis on nende töös mõistlik, turvaline ja efektiivne. Kui teadlikkus on olemas, oskab iga spetsialist ise teha paremaid otsuseid.“
Helmese asutaja Jaan Pillesaare sõnul on inimesed igapäevatööga hõivatud ning õppimiseks ega katsetamiseks ei jää aega. „AI kasutamine ei saa olla kõrvalprojekt, mida teha siis, kui aega üle jääb. Seetõttu otsustasime teha arendustiimidele konkreetse investeerimisettepaneku – meie ostame ühe päeva nende tööajast välja ja vastu ootame ühe päeva nende enda aega. See loob vajaliku ruumi õppimiseks,“ rääkis Pillesaar.
„Kliendiprojektides ei saa eksperimenteerida, see võib tuua vigu või ebaefektiivsust. Selleks on vaja eraldi aega ja keskkonda, kus inimesed saavad rahulikult proovida, millistes olukordades AI-st tegelikult kasu on ja kus on piirid. Häkatonid loovad turvalise katsekeskkonna,“ ütles Pillesaar.
Üks sellistest Helmese häkatonidest toimus äsja Eestis, teine Leedus. Värske uuringu tulemuste põhjal on turvaintsidente AI-tööriistade kasutamisel kogenud väike osa vastajatest, Eestis kokku vaid kaks protsenti. Samas ei saa kasutaja aru, et midagi ebaturvalist on üldse toimunud, sest riskid realiseeruvad kaugemas tulevikus.
Nooremad vanuserühmad, kes AI tööriistu rohkem kasutavad, on intsidentidest teadlikumad: 18–29-aastaste seas oli Eestis intsidente kogenud neli protsenti. 50–59-aastaste seas on sama number kaks protsenti ja 60–74-aastaste seas vaid üks protsent.
Tervelt kolmandik vastanutest ei teadnud, kas intsidente on esinenud; 65 protsenti vastas küsimusele eitavalt. Kõige väiksem teadlikkus võimalikest intsidentidest oli 60–74-aastaste vanuserühmas 50 protsendiga.
Lätis on turvaintsidente kogenud kolm protsenti ja Leedus viis protsenti vastanutest. Ärikriitilistes süsteemides on selline andmeturbe tase loomulikult vastuvõetamatu ning õpikohti on palju.