Läti valitsus sai kokku tuleva aasta eelarve ja esitab selle homme parlamendile. Kaitsevaldkonna kõrval on prioriteetideks pere- ja lastetoetused ning haridus. Eelarvedefitsiit kasvab 3,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Läti tuleva aasta eelarve tulud on 16,1 ja kulud 17,9 miljardit eurot. Majanduskasvuks prognoositakse 2,1 protsenti ja inflatsioon peaks vähenema 2,3 protsendini. Olulisi maksumuudatusi, mis peaks rahva igapäevakulusid tõstma, plaanis ei ole.
Valitsus kiitis heaks madalama käibemaksu osadele toidukaupadele, samas tõuseb tuleva aasta märtsist tuntavalt kange alkoholi aktsiis ja kallinevad ka tubakatooted. Üldisemat alkoholiaktsiisi tõusu kavandatakse 2028. aastal.
“Eelarve kinnitab meie kaitsevajadust. Peame tagama, et riigi julgeolek oleks tagatud, majandus areneks ning meie ühiskonnal, meie peredel oleks tuleviku suhtes kindlus,” ütles Läti peaminister Evika Silina.
Kaitsekulud on Lätis tuleval aastal 4,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja peaks viie protsendini jõudma ülejärgmisel aastal. Kokku eraldatakse kaitsevaldkonda 2,2 miljardit eurot.
Eelarvest on 450 miljonit ette nähtud kaitsejõudude lahinguvõime tõstmiseks, taristu ja piirikaitsesüsteemide jaoks, kaitsetööstuse tarbeks ning uute töökohtade loomiseks.
“Sõjaväelastele on väljatöötatud aastate pension tagatud. See saab õigusliku lahenduse ja hakkab toimuma järk-järgult. Suuremaid muutusi väljatöötatud aastate pensioni maksmises on oodata 2027. aastal. Alates neist, kes alles teenistust alustavad,” lausus Läti kaitseminister Andris Spruds.
Ligi 100 miljonit eurot suunatakse pere- ja lastetoetusteks ning emade ja laste tervishoidu. Uute pedagoogide palkade tarvis eraldatakse 45 miljonit eurot. Euroopa Liidu investeeringud ületavad miljardi euro piiri. Läti pedagoogide ametiühing on eelarve projektiga rahul, tööandjad oodanuks aga avalikus sektoris suuremat kokkuhoidu, kui valitsusel õnnestub teha.
“Euroopa toetusi on kokku 1,4 miljardit eurot. Et need järgnevail aastail vähenevad, püüab valitsus kaasata erakapitali, et arendada PPP-projekte. Eriti elamuehituses, teedevõrgu ja sõjatööstuse arendamisel. Eesmärk on investeeringutaset hoida,” sõnas Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.
Kuigi Läti valitsuskoalitsioonil pole ühe partneri erimeelsuste tõttu Istanbuli konventsiooni suhtes just kõige kindlamad päevad ja parlamendis pole mitu korda õnnestunud kokku saada kvoorumit, loodetakse uue aasta eelarve siiski vastu võtta.