Martin Helme (EKRE) arvates on peatänava projekt utoopiline ning vastandab erinevaid liiklejaid. Lisaks suunab säärane projekt hoopis inimesed linnast välja.
“See peatänava jutt on ebaadekvaatne heietus. See on see koht, kuhu oleme välja jõudnud, et me vastandame autojuhid, ratturid ja jalakäijad, aga tegelikult see peatänav tähendab, et autod linnast välja. See ütleb ju tegelikult, et inimesed linnast välja, sest autos on inimesed. Kui me tahame teha peatänavat, mille loosung on see, et autosid seal ei oleks, siis me tegelikult teeme ju sellist kohta, kus inimesi ei ole. Me jälle vastandame mingisugused Tallinna inimesi, kes kasutavad autosid. Peatänava projekt on utoopia. Sellisel kujul ei hakka see kunagi teotusma. Minul ei ole midagi selle vastu, et me Tallinnas laiendame jalakäijate tsooni ja on ka mõeldav, et me teeme seda täiesti suurejooneliselt. Näiteks selle Pärnu maantee jupi, mis on seal Estonia teatri ja vanalinna vahel – seal viime liikluse maa alla ja seal peal on jalakäijad, aga lihtsalt niisama, et paneme jälle lillepotid keset tänavat ja ütleme, et meil on nüüd jalakäijate tsoon – see on ebaadekvaatne,” lausus Helme.
Maris Lauri (Reformierakond) hinnangul tuleks peatänava projekti veel uuendada ja muuta inimsõbralikumaks, kuna praegu on olukord Narva maanteelt Jõe-Pronksi tänava ristist kuni Vabaduse väljakuni pigem ohtlik ning ainuüksi ilustamisest ei piisa.
“Kui seda peatänava projekti uuendada ja teha nii, et on võetud arvesse inimeste liikumisvõimalused – ka ühistransport, autod ja kindlasti ka see, et sinna lähedusse saaksid tekkida ärid, kohvikud, teenindusasutused, siis tekib sinna ka elav ja linnalik keskkond. Praegu on see koht, kus on autod ja katkised teed. See tänav on ikkagi katkine ja kõik vaatavad üle õla, et mis nüüd juhtub, et ma kellelgi ette ei jää – nii jalakäijad ja tegelikult ka autojuhtidel on seal keeruline liigelda. Seda saab teha mõistlikumaks ja inimsõbralikumaks, olenemata sellest, millega see inimene parasjagu liigub,” sõnas Lauri.
Praegune linnapea Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond) sõnas vastulauseks Laurile, et projekti on juba uuendatud ning järgmine linnavalitsus saaks juba projekteerima hakata.
“Peatänava projekti on uuendatud, võrreldes selle varasema visiooniga. Kõikide ametite koostöös on need kompromissid saavutatud. Seal säilib 1+1 autodele ja 1+1 ühistranspordile ning lisaks saavad ka jalakäijad endale adekvaatse ruumi ehk see on igati hea ja mõistlik projekt, aga ma ütleks, et see on ainult üks linnaruumi uuendamise projekt teiste seas. Ta on kahtlemata märgilises kohas ja loomulikult tuleb see ala korda teha. Projekteerimishange on ettevalmistatud ja järgmine linnavalitsus saab projekteerimisega alustada. Seda ei saa hakata aga kohe ehitama ehk samal ajal, kui rekonstrueeritakse Liivalaia tänavat. Neid kahte korraga konstrueerima ei saa hakata. Enne peab ikka Liivalaia tänav valmis saama,” ütles Ossinovski.
Urmas Reinsalu (Isamaa) hinnangul on oluline hinnata, kas peatänav hakkaks segama liikuvust ning pigem ei pea praegust peatänava projekti aksepteeritavaks.
“Kui me räägime nendest projektidest, siis me arutame nende üksikute projektide üle. Minu jaoks on kõige olulisem see, et linna baasteenused peavad olema tagatud. See on minu rahaline prioriteet, mida ma ette kujutan. Kõik muud nii-öelda arendusprojektid peavad olema sekundaarse iseloomuga. Selle peatänava projekti puhul on aus vastus, et kui see sujuvust ja liiklust hakkab takistama, siis sellisel juhul ei ole see ratsionaalne valik. Kujutame ette, kui palju Viimsi suunalt inimesi tuleb. See ei ole meile lihtsalt mõistlik samm,” lausus Reinsalu.
Mihhail Kõlvart (Keskerakond) on aga seisukohal, et peatänava projekti puhul tuleb eelkõige mõelda jalakäijatele, et tekiks uus paik, kus inimesed käiksid ja aega veedaksid.
“Kui peatänava kontseptsiooni üldse ellu viia, siis peab see olema mõeldud jalakäijatele. Uus atraktiivne linnaruum, aga muidugi mitte see linnaruum, mis loodi Aia tänaval, kus suvalistes kohtades seisavad pingid ja lillevaasid. Inimesed ei julge seal õhtul või öösel käia, sest seal on igal pool prügi ja ka asotsiaalid. Sellist linnaruumi keegi ei soovi, aga see on reaalne projekt, mida algusest lõpuni koostas ja viis ellu praegune linnavalitsus. Nüüd peatänava projekti sai üldse arutada tänu sellele, et on ehitatud Reidi tee, aga nüüd tuleb vaadata ka edasi. Loomulikult ei ole mõistlik ehitada üheaegselt peatänavat ja Liivalaia teed, aga kontseptsioon peab olema ühtne. Kui me takistame Liivalaias autode liikumist ja praegu see juhtub, siis K-Projekt (projekteerimisbüroo – toim) ütles väga konkreetselt, et valige alternatiivsed lahendused. Seejärel tuli linnavalitsuse poolt signaal, et nemad muutku enda järeldusi. Sellisel viisil ei ole kindlasti võimalik ja mõistlik realiseerida mõlemat projekti, kui meil ei ole alternatiivi. Ükski autojuht ei loobu autost, kui tuleb Liivalaia trammiliin. Me peame neid mõlemaid projekte käsitlema ühtse kontseptsioonina ja mõõtma ka läbilaskevõimet. Teistmoodi ei ole võimalik,” ütles Kõlvart.
Lavly Perling (Parempoolsed) ütles, et ka tema ei kiida praegust peatänava projekti heaks, kuna selle loomisel pole piisavalt mõeldud inimestele, kes seda külastaksid.
“Vaadates seda peatänava projekti, mis on praegu avalikult kättesaadav, siis see ei ole see projekt, millele ma positiivselt vastaksin, mis kutsuks inimesed sinna peatänavale ja mis tooks äärelinna kaubanduskeskustest inimesed uuesti linna. See on see, mida me peame tegema, et vaatama, et seal oleks kaubanduskeskused ja oleks noortele aktiivset tegevust pakutud. See on see peatänav, millest me räägime, kus elu käib. Sa ei saa teha tänavat ilma, et sa mõtleksid, mis seal tänaval on,” sõnas Perling.
Aleksei Jašini (Eesti 200) hinnagul tuleks peatänava projektiga kindlasti edasi liikuda.
“Igal viisakal läänelikul pealinnal on peatänav tõesti olemas ja see on selline koht, mis tõmbab ettevõtlust käima. Kui turistid ja kohalikud elanikud hakkavad jälle liikuma seal, siis see toob sinna kohvikuid, poode ja tegelikult need äripinnad on seal juba olemas. Kusjuures need äripinnad seal maksavad vähem kui Põhja-Tallinnas, sest seal hetkel ei liigu nii palju inimesi ja need kohad ei ole hetkel nii atraktiivsed. Need, kes omavad seal kinnisvara ei näe hetkel seda põhjust, miks sinna investeerida ja teha veel paremaks seda pinda ehk peatänav peab kindlasti tulema. Seda, kas olemasoleva projektiga või siis veel rohkem ruumi inimestele – Eesti 200 kindlasti toetab rohkema ruumi andmist inimestele selles arutelus,” lausus Jašin.
Rasmus Lahtvee (Rohelised) hinnagul on peatänava projekt oluline ning tuleks arvestada erinevate liikumisviisidega. Küll aga ei saa projekti lahendus olla mõne lillepoti tänavale paigutamine.
“Peatänavaga tuleb kindlasti edasi minna ja ma küll ei vastandaks siin jalakäijat ükskõik, millise teise liikumisviisiga. Rohelised on selgelt inimliku Tallinna poolt ja selle poolt, et inimesel oleks mugav, turvaline ja meeldiv seal olla hoolimata tema transpordiliigist. Peatänav peakski olema loodud selliselt, et seal saaks liikuma jalgsi, rattaga ja vajadusel pääseb ka autoga ligi, aga veel olulisem on see, et igasugune selline projektipõhine potipõllundus tuleb küll linnas ära kaotada. See on rohepesu ja mingisuguse haljastuse mängime. Mis tagab parema linnaruumi ja see muide ka toetab vaimset tervist ja toetab kuumasaarte vähendamist ehk siis füüsilist tervist, on kõrghaljastus. Püsiv kõrghaljastus ja uputuste vastu aitab ka,” ütles Lahtvee.
Tallinna peatänava projekti eesmärk on luua kaasaegne, inimkeskne ja kestlik esindustänav, mis toetab linna arengut elukeskkonna ja liikumisviiside mitmekesistamisel. Lahenduse aluseks on ideekonkursi võidutöö “Kevad linnas,” mille alusel projekteeritakse peatänav Narva maanteelt Jõe-Pronksi tänava ristist kuni Vabaduse väljakuni.