«Selle aasta kontrollid ja raietööde peatamised näitavad, et järelevalveressursi suunamine kaitsealadele ja linnurikastesse metsadesse on õigustatud,» lausus keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna juhataja Dora Kukk. «Eelmisel nädalal tuvastasid järelevalveinspektorid plaanilise reidi käigus raietegevuse kaitsealal Otepää looduspargis ja laekunud teate põhjal Haanja looduspargis.»
Kukke märkis, et kaitsealadel ja linnurikastes metsades on sellistel rikkumistel pesitsevatele lindudele eriti suur mõju ning pesitsuse tippajal peatab keskkonnaamet seal kõik raied. «Tuletame meelde, et pesitsusrahust kinnipidamise kohustus ja vastutus on igaühel, kes metsas raiet teeb,» sõnas ta.
Keskkonnaameti plaanilistele kontrollidele on kulunud kokku 922 töötundi. Inspektorid on peatanud kokku 13 raiet: ühe raietöö Saare-, Jõgeva-, Pärnu-, Valga-, Viljandi-, Võru- ja Ida-Virumaal ning kas raiet Tartu-, Harju- ja Raplamaal. Pesitsusrahu rikkumise tõttu on alustatud kokku 13 väärteomenetlust. Sel aastal on Keskkonnaametile laekunud 87 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust.
Pesitsusjärelevalvel kasutab keskkonnaamet sõltuvalt olukorrast eelkõige tehnilisi lahendusi. Näiteks on pesitsusrahu kontrollimisel juba mitmendat aastat droonid, millest on suur abi metsamassiivides vaatluste tegemisel ja metsatehnika tuvastamisel. Samas ei taga droonid varjuliste pesade leidmist, mistõttu tuleb selleks kombineerida erinevaid meetmeid.
Keskkonnaamet jätkab plaaniliste kontrollidega juuli keskpaigani. Linnurikastes metsades loeb keskkonnaamet pesitsuse tippajal tehtavat raiet pesade tahtlikuks hävitamiseks ning peatab sel perioodil linnurikastes metsades ja kaitsealadel kõik raied. Hõredama lindude asustustihedusega metsas saab keskkonnaamet raie peatada, kui on olemas konkreetsed tõendid pesitsemise kohta. Pesitsusrahu järelevalve põhimõtted on kättesaadavad keskkonnaameti veebilehel.