Kuigi sigade Aafrika katku kolletes on kõik kodusead hukatud ning aktiivseid koldeid pole, ei tähenda see, et katkuoht kadunud oleks. Vastupidi, kuivõrd katku levik metssigade hulgas on hoogustunud, peaksid kõik asjaosalised järgmiseks hooajaks valmis olema, hoiatab põllumajandus- ja toiduamet (PTA).
PTA teatas oktoobri esimesel päeval, et lõpetab loomataudi hädaolukorra, kuid valmisoleku taset ei langeta. Kõik sead farmides, mida tabas sigade Aafrika katk (SAK), on hukatud ning tehtud on esmane desinfektsioon.
Oktoobri keskpaiga seisuga aktiivseid kodusigade koldeid Eestis enam pole, ütles PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.
“Kõik taudikolletes olnud sead on hukatud ning kahjustustatud loomsete kõrvalsaaduste tehastes. Selle aasta seisuga on tabandunud 11 farmi ning ja taudi edasise leviku vältimiseks on tulnud hukata ligikaudu 60 000 kodusiga,” lausus Kalda.
1. oktoobri seisuga oli hukatud sigade arv 56 000. Kalda sõnul suurenes hukatud sigade arv seoses viimase puhanguga, kus hukkamise jooksul sündis juurde põrsaid.
Kalda lisas, et jätkuvad ka ettevalmistavad tööd, mis puudutavad Metsküla matmispaiga ümbrusesse aia rajamist. Maetud ühti hukatud kodusiga tänavu ei ole.
Mitmetes farmides on käimas juba lõplik puhastamine ja desinfitseerimine. Uusi sigu võib farmi sisse viia 15 päeva pärast lõppdesinfitseerimise lõpetamist. Farm taasasustatakse järk-järgult, et veenduda viiruse hävitamiseks läbi viidud meetmete tõhusust, ütles Kalda.
Uus puhang võib uuel hooajal ees oodata
Kui farmid on katkust puhtaks saadud, siis metsad mitte ning seal on taudi levik hoopis hoogu juurde saanud.
Kui 1. oktoobri seisuga oli SAK diagnoositud 187 metsseal, siis 10. oktoobriks oli see arv tõusnud üle 200. Kõige rohkem on SAK-i tuvastatud Viljandimaa (52 metssiga) ja Tartumaa (36 metssiga) metssigadel.
Levik on metsas kiirenenud terve teise poolaasta, ütles Kalda.
“Võrreldes esimese kahe kvartaliga on SAK-i levik metssigade hulgas viimaste kuudega hoogustunud. Kui jaanuarist maikuuni diagnoositi SAK 43 metsseal, siis juunist kuni 10. oktoobrini juba 158 metsseal,” nentis ta.
Kõik SAK-i puhangud Eestis on läbi aastate diagnoositud suveperioodil ehk juunist septembrini. Kalda sõnul ei tähenda see, et nüüd saaks rahulikumalt hingata.
“Kuigi varase ma kogemuse põhuselt on SAK-i leviku kõrghooajaks peetud perioodi maist septembrini, siis eelnevat (metssigade nakatumise hoogustumist – toim.) arvesse võttes ei saa kindlasti veel rääkida ohutaseme alanemisest,” märkis Kalda.
PTA saab kuulutada SAK-i ohu lõppemist siis, kui looduses ei leidu enam ühtegi SAK-i viirust kandvat metssiga. Arusaadavalt on olukord sellest väga kaugel ning praegu on hoopis märkimisväärne oht, et järgmisel aastal ilmade soojenedes võib SAK taas rünnata.
“Hetkeseisuga on viirus lõuna poolt levinud juba Rapla-, Järva- ja Jõgevamaa metsadesse ning tõenäosus edasi liikumiseks põhja ja lääne suunal on suur. Seega tuleb valmistuda järgmiseks hooajaks nii loomapidajatel, jahimeestel kui ka PTA-l oma koostööpartneritega,” lausu Kalda.
Praegu on viibimiskeelud kehtivad 26 sigalale. Viibimiskeelud kehtivad kuni kuni oktoobri lõpuni või edasiste korraldusteni.
PTA andmetel on aastatel 2015–2017, 2021, 2023 ja 2025 on Eestis olnud 41 SAK-i taudikollet, kus on umbes 110 000 hukkunud või hukatud siga ning kolded on põhjustanud hinnanguliselt üle 22 miljoni euro majanduslikku kahju.