Maksebilansi andmetel kasvas kaupade ja teenuste ekspordi- ja impordikäive kokku esimeses kvartalis 2,8 protsenti, kusjuures eksport kasvas 2,6 protsenti ja import 3 protsenti, kirjutas kommentaaris Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
«Kui möödunud aasta lõpus hõlmas kaubaekspordi kasv mitut olulist kaubagruppi, siis aasta alguses ekspordikäibe kasv küll jätkus, kuid oli mõnevõrra tagasihoidlikum. Kaubaekspordi paranemist toetasid töötleva tööstusega seotud kaubagrupid, näiteks masinad ja seadmed, elektriseadmed ning metall ja metalltooted. Esimeses kvartalis kasvas enim Lätti ja Rootsi saadetava kauba ekspordikäive. Aasta keskmisena on aga kõige rohkem kasvanud kaupade väljavedu Poola, Saksamaale ja Leetu ning ettevõtjad on neil turgudel oma turuosa suurendanud. Soome turg taastub endiselt aeglaselt, kuid alates aasta algusest on sinna suunduva kaubaekspordi käive mõnevõrra kasvanud. Maksebilansi andmetel kasvas kaubaekspordi käive esimeses kvartalis kokkuvõttes 2 protsenti,» kommenteeris Rell.
Kaubaimporti kasvatasid kaitseotstarbelise kauba varude suurendamine, kaitseinvesteeringud ja samuti eratarbimise üldine elavnemine. Kaupade impordikäive oli esimeses kvartalis 4 protsenti suurem kui aasta varem. Kasvu vedasid eelkõige masinate ja seadmete ning elektroonikakaupade import.
Teenuste ekspordikäive esimeses kvartalis kasvas 4 protsenti, aga see jäi eelmise aastaga võrreldes pisut tagasihoidlikumaks. Kasvu panustas enim äriteenuste valdkond, mille eksport suurenes 19 protsenti. Reisiteenuste eksport kasvas aastataguse ajaga võrreldes 5 protsenti.
Kahanemist näitasid aga arvutiteenuste ja veoteenuste eksport. Veoteenuste ekspordis on näha pikemat suundumust: meretranspordi eksport kasvab ja maanteeveod kahanevad. Seejuures moodustab maanteetransport ligi kolmandiku ja meretransport ligi veerandi veoteenuste ekspordikäibest.
Maksebilansi põhjal oli esimeses kvartalis jooksevkonto 148 miljoni euro suurune puudujääk, mis moodustas –1,4 protsenti SKPst. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli jooksevkonto puudujääk väiksem ja kaupade konto puudujääk suurem, kuid seda korvas teenuste konto ülejäägi suurenemine.
Aasta alguses paranesid ettevõtjate hinnangud oma konkurentsivõimele märgatavalt, sest maailmamajanduse riskid olid pigem tasakaalus. Teises kvartalis hinnangud enam nii positiivsed ei olnud, kuid eelmise aastaga võrreldes on need võtnud siiski suuna paremusele. Uue sõjakolde puhkemine on aga maailmamajandusse taas ebakindlust juurde toonud ning mitmesuguste hinnakanalite kaudu mõjutab see ka meie ettevõtjate konkurentsivõimet.