Financial Timesi allikate sõnul kardeti Moskvas, et tehisaru abil võidakse kaamerate kogutud videomaterjali kasutada samal viisil nagu Iraanis, kus Iisraeli luure tuvastas liikluskaamerate abil kõrgete riigijuhtide asukoha.
Moskva kaameravõrgustikust eraldatud videosüsteem lülitati tagasi sisse alles siis, kui insenerid olid kaamerad internetist täielikult eraldanud. Venemaa julgeolekuametnike mure tulenes hiljutisest juhtumist Iraanis, kus Iisraeli luure kasutas liikluskaamerate videomaterjali ajatolla Ali Khamenei ja tema lähimate nõunike kohtumise täpse aja ning paiga tuvastamiseks.
Iraani kõrgete ametnike hukkumisega seotud juhtum näitas FT allikate sõnul, kui kiiresti on arenenud tehisarul põhinev videoluure. Kui varasemad süsteemid võimaldasid leida üksikuid objekte, näiteks numbrimärke, nägusid või relvi, siis uuemad lahendused suudavad analüüsida inimeste käitumist. Luureametnik saab esitada süsteemile lihtsas keeles päringuid, otsides näiteks inimest, kes on päeva jooksul korduvalt riideid vahetanud, autot, mis on samast kohast lühikese aja jooksul mitu korda mööda sõitnud, või kahte isikut, kes annavad teineteisele üle koti.
FT-ga rääkinud Euroopa ametniku sõnul on tegu jälgimistehnoloogia püha graaliga, kuna arvutid suudavad nüüd tuvastada tegevusmustreid tohututes andmemahtudes. See tähendab, et linnadesse ja maanteedele rajatud kaameravõrgud võivad muutuda riikide endi vastu kasutatavaks luurevaraks.
Uue põlvkonna süsteemid ei piirdu seejuures ainult videoga, vaid neisse on võimalik koondada ka sotsiaalmeedia andmeid, häkitud suhtlust, nutiseadmete mikrofonidest pärinevat heli ja reisiajalugu. Pärast sihtmärgi tuvastamist suudab süsteem koostada tema liikumise ja kontaktide kohta kuudepikkuse detailse ülevaate.
Kõik on ärevil
Selline areng on tekitanud vastuluureasutustes üle maailma suurt ärevust. Esmalt üritatakse muuta kaamerasüsteemid küberrünnakutele vähem haavatavaks, ent see on äärmiselt keeruline, kuna enamik suuri võrgustikke koosneb eri põlvkondade seadmetest. Näiteks India kehtestas FT varasema paljastuse järel tähtaja, milleks tuli Hiina päritolu kaamerad riigis kasutuselt kõrvaldada. Huvitava nüansina suutis ka Iraan varem Iisraeli kaameratesse sisse murda, kuid neil puudus tehisaru võimekus pideva andmevoo töötlemiseks, mis muutis häkkimise kasuteguri madalaks.
Venemaal tunti Putini julgeoleku pärast muret juba varem, seda eeskätt Ukraina luure võimekuse tõttu. FT andmetel on Ukraina tunginud Vene liikluskaameratesse ja kasutanud mobiiltelefonide asukohaandmeid kõrgete Vene sõjaväelaste tapmisel otse Moskvas. Ühe Ukraina häkkeri sõnul on Moskva ja isegi Kremli ümbruse kaamerad endiselt töös ning neisse häkitakse regulaarselt.
Samas loob kaamerate massiline kasutamine riske ka neile riikidele, kes ise sellesse tehnoloogiasse palju investeerivad. FT teatel arendab Hiina kiiresti tehisaruga kaamerasüsteeme, mis oskavad riigis toimuvat tõlgendada ja videomaterjali tekstikäskude abil läbi otsida. Ühe rigi julgeolekuametnik ütles aga FTle, et kui Hiina kaamerad ise üles paneb, tuleb vastastel vaid leida viis neisse sisse pääseda.
Tehnoloogia ei ole siiski eksimatu. Näiteks Gaza sõjas kasutaid Iisrael ja tema liitlased ulatuslikke seirevõimekusi Hamasi juhi Yahya Sinwari leidmiseks, kuid tegelikult tapeti ta juhuslikult.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare