Varem on linnugripiviirust tuvastatud ka Mandri-Norra kiskjalistel imetajatel, sealhulgas punarebastel, saarmastel ja ilvestel, kes on tõenäoliselt nakatunud metslindudega kokkupuutel.
Mai keskel teatas Norra Polaarinstituut Norra Veterinaarinstituudile surnud jääkaru ja morsa leidmisest Svalbardi põhjaosas Raudfjordenis. Loomad leidsid piirkonnas tegutsenud turismijuhid ja lisaks märkasid nad kahte jääkaru, kes tagajalgadega lonkasid. Selline sümptom võib viidata neuroloogilistele häiretele, mida on varem täheldatud nii marutaudi nakatunud jääkarudel kui ka linnugrippi põdevatel kiskjatel.
„See tekitas meis kahtluse tõsise nakkushaiguse suhtes. Kaks Veterinaarinstituudi spetsialisti sõitsid Svalbardi, et aidata surnud loomadelt proove koguda. Helikopteri abil leidsime korjused kiiresti üles ja saime vajalikud proovid võtta. Õhust vaadeldes me rohkem haigeid jääkarusid ei märganud,“ ütles veterinaar ja metsloomade tervise spetsialist Knut Madslien.
Kogutud proovid saadeti Norra veterinaarinstituuti, kus neid uuriti nii linnugripi kui ka marutaudi suhtes. Analüüsid kinnitasid, et nii jääkaru kui ka morsa proovid sisaldasid kõrge patogeensusega linnugripi viirust. Marutaudiviirust loomadel ei tuvastatud.
Norra veterinaarinstituudi linnugripi koordinaatori Ragnhild Tønnesseni sõnul peegeldavad tulemused laiemat suundumust Euroopas.
„Üha sagedamini avastatakse väga patogeenset linnugripiviirust ka imetajatel. Viirus on viimastel aastatel levinud uutesse piirkondadesse, sealhulgas Arktikasse, kus see võib mõjutada haavatavaid loomapopulatsioone ja tundlikke ökosüsteeme,“ selgitas Tønnessen.
Madslieni sõnul on olukorra pidev jälgimine hädavajalik, et mõista haiguse levikut ning hinnata võimalikke riske.
Kuigi enamik linnugripiviiruseid levivad vaid lindude vahel, võivad nakatuda ka imetajad. Tavaliselt toimub see kokkupuutel nakatunud või surnud lindude ning mõnel juhul ka teiste nakatunud imetajatega.
Veterinaarinstituut jätkab nüüd viiruse täiendavat uurimist, et selgitada välja, kas sellel esineb tunnuseid, mis viitaksid kohastumisele imetajate organismis.
Teistel kiskjatel, näiteks rebastel ja ilvestel, võib linnugripp põhjustada ajukahjustusest tingitud neuroloogilisi sümptomeid, mis meenutavad marutaudi. Tüüpilisteks tunnusteks on tiirutav kõnnak, pea viltu hoidmine, halvatus ning tavapärase inimesekartuse vähenemine.
Teaduskirjanduses on jääkarudel linnugripi viirusest seni teatatud vaid ühel korral. 2023. aasta augustis leiti Alaskal surnud noor isane jääkaru, kellel tuvastati samuti linnugripp. Praegu ei ole veel teada, millist mõju võib viirus avaldada üksikutele jääkarudele ega ka nende populatsioonide pikaajalisele püsimisele.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)