Hiina otsus kehtestada uued kontrollimeetmed haruldaste muldmetallide ekspordile on ajanud ärevile Euroopa ja Ameerika tööstuse. Tallinna Tehnikaülikooli professori sõnul võib maailma tabada tõsine tehnoloogiline kriis, sest just need metallid on rohepöörde ja elektroonikatööstuse alustalad.
Hiina kehtestas uued ulatuslikud kontrollimeetmed haruldaste muldmetallide ja nendega seotud tehnoloogiate ekspordile, mis on osa riigi laiemast strateegiast oma mõjuvõimu näitamiseks. Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiainstituudi professor Alvar Soesoo sõnul on tegemist sammuga, millel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed nii Euroopa kui ka Ameerika tööstusele. “Kui Hiina oma lubadused täidab, võime seista teatud mõttes kaose äärel,” lausus ta.
Hiina on juba aprillist alates teatanud kavatsusest piirata teatud muldmetallide eksporti. Need metallid on hädavajalikud paljudes tööstusharudes, alates elektroonikast ja rohetehnoloogiast kuni kaitsetööstuseni. “Euroopa Liitu on juba 10–15 aastat tagasi hoiatatud, et kui Hiina ühel hetkel tarned peatab, satub löögi alla meie elektroonika- ja autotööstus,” ütles Soesoo.
Kõige käegakatsutavam mõju võib tema sõnul tabada tarbijaid igapäevaelus. “Telefonid, mikrofonid, kõlarid, tuulikud, elektriautod, need kõik vajavad magneteid ja haruldasi muldmetalle. Kaudselt mõjutab see 90 protsenti meie igapäevasest harjumusest,” loetles ta.
Hiina osakaal maailma haruldaste muldmetallide ressursis on ligi 70 protsenti, kuid tehnoloogiate vallas on riigi kontroll veelgi suurem: üle 90 protsendi. “Hiina on oma ressursipoliitikat planeerinud juba 45 aastat. Euroopa Liit hakkas sellele mõtlema alles umbes 15 aastat tagasi,” sõnas ta.
Eesti võib Soesoo hinnangul samuti mängida teatud rolli Euroopa varustuskindluse tagamisel. “Eestis uurib geoloogiateenistus fosforiiti, milles leidub ka haruldasi muldmetalle. Kontsentratsioonid pole nii suured kui näiteks Gröönimaal, kuid fosfaaditootmise kõrvalproduktina oleks nende kaevandamine täiesti arvestatav,” sõnas Soesoo.
Ta lisas, et Eestis on ka tehnoloogiline oskus alles ja seda osaliselt tänu Sillamäe tehasele. “Me oleme Euroopa Liidus sellega ees, võib-olla isegi Ameerika Ühendriikidest. Meil on olemas koht, kus võiks kaaluda oma tootmise arendamist,” märkis professor.
Soesoo sõnul ei ole Hiina sammud juhuslikud, vaid seotud USA ja Hiina kasvava vastasseisuga. “Kui Ameerika seab sisse saja protsendi suurused tariifid, siis näitab Hiina oma jõudu vastu. Ja neil on, mida näidata,” rääkis ta.
Kuigi Euroopa Liit püüab jääda suurvõimude vahel neutraalseks, ulatuvad tagajärjed paratamatult ka siia. “Hiina ekspordipiirangud puudutavad otseselt meie tööstust ja rohepööret. Magneteid ei ole tuulikutele, metalle ei ole elektriautodele. See tähendab, et nii tuleb hakata oma rohepoliitikat ümber vaatama,” sõnas Soesoo.