Euroopas jõehobusid ei ela, sest Euroopa kliima on liiga jahe. Tundub elementaarne. Jõehobusid elas Euroopas siis, kui kliima oli soojem.
Nüüd aga tuleb värskest teadustööst välja, et tegelikult elas Euroopas jõehobusid veel sügaval jääajalgi, mõnikümmend tuhat aastat tagasi.
Patrick Arnold Saksamaalt Potsdami Ülikoolist ja ta kolleegid on määranud Lõuna-Saksamaalt leitud jõehobufossiilide vanust ja dateerinud need pärinevaks vaid 47 kuni 31 tuhande aasta tagant.
Seni on arvatud, et need suuresuulised ja paksunahalised loomad surid Euroopast välja umbes 115 tuhat aastat tagasi, mil möödunud jäävaheaeg lõppes ja viimatine jääaeg algas.
Teadlasedki on pidanud üsna enesestmõistetavaks, et rohket taimestikku ja külmumata veekogusid vajavad jõehobud on jääaegadel Euroopast kadunud ja elanud siin vaid jäävaheaegadel.
Just sellele enesestmõistetavusele toetudes on tõlgendatud ka fossiiliadmeid. Leitud jõehobufossiilid on automaatselt dateeritud hiljemalt viimase jäävaheaja lõppu ja mitte hilisemasse aega.
Teisalt aga on Euroopa kunagiste jõehobude DNA-andmed jäänud seni teadlastele kättesaamatuks. Nii ei ole olnud isegi geneetilist tõendust, et Euroopa jõehobud üldse tänaste Aafrika omadega lähedalt suguluses olid.
Arnold ja ta kaaslased uurisid nüüd läbi 19 Lõuna-Saksamaalt leitud jõehobufossiili ja eraldasid ühest neist ka DNA-d.
DNA-analüüs võimaldab neil ajakirjas Current Biology ka kuulutada, et Euroopa jõehobud olid tõepoolest Aafrika jõehobude lähedased sugulased.
Fossiilide vanuse määramiseks kasutasid teadlased radiosüsinikumeetodit ja aminohappe-geokronoloogiat. Siit selguski tõik, et eurojõehobud jõudsid välja ka süvajääaega.
Hobude püsimisele aitas kaasa asjaolu, et jääaeg ei olnud kogu aeg ja kõikjal kõige kibedamalt karm, vaid esines ka kergeid soojenemisi ja väikesi mahedama kliimaga refuugiume, nagu näiteks Lõuna-Saksamaal. Küllap leidus seal siis jõehobudele piisavalt vaba vett ja rohelust.
Uuritud DNA-st paistis aga välja jääaegse jõehobuasurkonna geneetiline üksluisus, miska tundub, et loomade arvukus oli väike ja nad olid teistest liigikaaslastest isoleeritud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.