Reuters rääkis 13 inimesega, kellel on kaks aastat kestnud operatsioonist otsesed teadmised, vaatas läbi dokumente ja analüüsis sadu satelliidifotosid mõlemast hauapaigast mitmeaastasest perioodist.

Operatsioon kestis 2019.-st 2021. aastani. Eesmärk oli varjata Assadi režiimi kuritegusid ja aidata kaasa selle kuvandi taastamisele, teatasid tunnistajad.

Reuters teavitas oma leidudest ka Süüria praeguse presidendi Ahmed al-Sharaa valitsust.

Vähemalt 34 kaevikuga ja kahe kilomeetri pikkune massihaud Dhumairi kõrbes on Süüria kodusõja ajal tekkinutest üks suuremaid, leidis Reuters. Tunnistajate ütlused uue matmispaiga mõõtmete kohta viitavad sellele, et sinna võib olla maetud kümneid tuhandeid inimesi.

Assadi valitsus alustas inimeste matmist Qutayfah’sse umbes 2012. aastal kodusõja varases järgus. Massihaud sisaldas sõdurite ning vanglates ja sõjaväehaiglates surnud vangide surnukehi.

Üks Süüria inimõiguslane paljastas Qutayfah’ massihaua, avaldades sellest kohalikus meedias fotosid, 2014. aastal. Selle täpne asukoht sai teatavaks mõni aasta hiljem.

Aastatel 2019-2021 sõitis pea igal nädalal neljal ööl 6-8 veokit mulla ja inimsäilmetega Qutayfah’st Dhumairi kõrbe matmispaika, teatasid tunnistajad. Reuters ei ole suutnud kinnitada, kas sinna on toodud surnukehi ka mujalt.

Seda tegevust meenutasid Reutersile teiste hulgas kaks veokijuhti, kolm mehaanikut, buldooserijuht ja Assadi vabariikliku kaardiväe endine ohvitser.

Mõte viia tuhanded surnukehad teise kohta, tekkis 2018. aasta lõpus, kui Assad oli kodusõda võitmas, rääkis endine kaardiväe ohvitser. Diktaator lootis, et teda hakatakse taas rahvusvaheliselt tunnustama. Assadi süüdistati tollal juba tuhandete süürlaste vangistamises. Ükski Süüria sõltumatu organisatsioon ega rahvusvaheline organisatsioon ei pääsenud tollal vanglatele ega massihaudadele ligi.

Kaks veokijuhti ja ohvitser rääkisid Reutersile, et sõjaväekomandörid ütlesid neile, et üleviimise eesmärk oli Qutayfah’ massihaua tühjendamine ja massimõrvade tõendite varjamine.

Ajaks, kui Assad kukutati, olid kõik Reutersi Qutayfah’s dokumenteeritud kaevikud tühjendatud.

Kukutatud diktaatori julgeolekuaparaadi käe läbi kadus üle 160 000 inimese. Nad arvatakse Süüria inimõiguslaste sõnul olevat maetud kümnetesse massihaudadesse.

Isegi hästi teada olevad massihauad on Süürias aga suuresti kaitseta ja seal pole väljakaevamisi toimunud. Riigi uued valitsejad ei ole avaldanud mingeid dokumente neisse maetud isikute kohta, vaatamata kadunud isikute perekondade nõudmistele.

Süüria eriolukordade ja katastroofide minister Raed al-Saleh on öelnud, et tööd takistavad ohvrite tohutu arv ja vajadus kohtusüsteem üles ehitada. Süüria uus riiklik kadunud inimeste komisjon on teatanud plaanist luua DNA pank ja digitaalne platvorm. Komisjoni sõnul on karjuv vajadus kohtumeditsiini ja DNA proovide võtmise spetsialistide järele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri

Loe kommentaare