Ristna tugijaam alustas 3. juunil DGNSS/R-Mode signaali edastamist sagedusel 307 kHz. Päev hiljem alustas Rohukülas tööd ka R-Mode seirejaam. Tegemist on olulise arenguga uue navigatsioonisüsteemi katsetamisel ja Läänemere piirkonna tulevase R-Mode võrgustiku arendamisel.

Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juhi Andry Rütkineni sõnul võivad tavapärased merenduses levinud satelliitnavigatsiooni signaalid olla häiretele haavatavad ning loodav R-Mode tugijaamade võrgustik pakub mereohutuse seisukohalt olulist alternatiivi. «Tänapäeval kasutavad laevad asukoha määramiseks peamiselt satelliitnavigatsiooni, näiteks GPS-i või Galileod. Need signaalid tulevad kosmosest ja on maapinnale jõudes nõrgad, mistõttu on neid võimalik suhteliselt lihtsasti segada. R-Mode tugineb aga maismaal paiknevatele tugijaamadele, mille signaal on oluliselt tugevam ning seega ka raskemini segatav,» selgitas Rütkinen.

Tema sõnul ei ole R-Mode mõeldud olemasolevaid satelliitnavigatsioonisüsteeme asendama, vaid neid vajadusel täiendama. «Kui laeval tekib GPS-i või teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamisel häire, saab R-Mode tulevikus anda täiendava võimaluse asukoha määramiseks. See ei ole küll sama täpne kui GPS, kuid meresõidu ohutuse seisukohalt võib sellest olla palju abi, eriti lühiajaliste häirete korral,» lisas Rütkinen.

R-Mode töötab põhimõtteliselt nagu omamoodi maapealne GPS. Mitmest tugijaamast lähtuvad signaalid võimaldavad vastuvõtjal arvutada oma asukoha samamoodi, nagu GPS teeb seda satelliitide abil.R-Mode töötab põhimõtteliselt nagu omamoodi maapealne GPS. Mitmest tugijaamast lähtuvad signaalid võimaldavad vastuvõtjal arvutada oma asukoha samamoodi, nagu GPS teeb seda satelliitide abil. Foto: DLR (CC BY-NC-ND 3.0)

Praegu on R-Mode veel arendus- ja testimisfaasis. Esimese uue põlvkonna tugijaama käivitamine Ristnas ei tähenda, et süsteem oleks laevadele veel igapäevaseks kasutamiseks valmis. Asukohamääranguks on vaja, et vastuvõtja saaks korraga kasutada vähemalt kolme R-Mode tugijaama signaali.

«Projekti eesmärk on kogu Läänemere ümber toimiva tugijaamade võrgustiku loomine. Alles siis saab süsteemi laiemalt katsetada ja hinnata selle praktilist kasutatavust merel,» kinnitas Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juht.