2019. aastal oli Eesti riigivõlg umbes 2,5 miljardit eurot. Mullu oli see näitaja juba 10 miljardit ning IMFi hinnangul võib võlakoormus 2030. aastaks ületada 20 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi aprillis avaldatud kevadprognoosi järgi ulatub valitsussektori puudujääk tänavu 4,3 protsendini SKPst ja süveneb järgmisel aastal 4,9 protsendini. Rahasse ümber arvutatuna tähendab see, et riik kulutab igal aastal ligikaudu kaks miljardit eurot rohkem, kui tuludena kokku korjab.
Auk eelarves järgmistel aastatel süveneb ja koos sellega paisub ka võlg. Kevadprognoosi järgi suureneb võlakoormus keskmiselt kolme protsendipunkti võrra aastas: mullu oli see 24,1 protsenti SKPst, tänavu jõuab 26,7 protsendini ja 2030. aastaks 39 protsendini.
Oled juba tellija?Logi sisse