Seadusemuudatuse keskne põhimõte on, et nõusolekuta seksuaalvahekorda käsitletakse vägistamisena. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla naistevastase vägivalla ennetamist käsitleva Istanbuli konventsioon nõuetega.
Vastuvõetud seadus sätestab esmakordselt ka selle, mida loetakse karistusseadustiku mõistes nõusolekuks. Nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, ilma sunnita või muu olulise mõjutamiseta. See peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne seksuaalvahekorda või muud sugulise iseloomuga tegu ning püsima kogu teo vältel.
Samuti defineerib seadus mõiste „sugulise iseloomuga tegu“. Selle all mõistetakse suguühet ning muud kehalist tegevust, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille puhul kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni (Reformierakond) sõnul annab nõusolekuseadus ühiskonnale sõnumi, et seksuaalsuhe peab põhinema vabatahtlikul nõusolekul, mitte hirmul, survel või eeldusel.
„Nõusolekuseaduse mõte on tegelikult väga lihtne: seksuaalsuhe peab põhinema vabatahtlikul nõusolekul. Vaikimine ei tähenda automaatselt nõusolekut, samuti ei anna varasem suhe või abielu kellelegi õigust eeldada nõusolekut tulevikus. Igal inimesel on õigus oma tahet väljendada ja seda igal hetkel ka muuta,“ ütles Timpson.
Õiguskomisjoni esimees rõhutas, et karistusõigus ei ole kunagi ainult tehniline normikogu, vaid väljendab ka ühiskonna väärtushinnanguid. „Karistusõigus ütleb, millist käitumist riik peab lubamatuks ja millist väärikust riik kaitseb. Nõusolekupõhine käsitlus annab selge sõnumi, et intiimsus ilma vabatahtliku nõusolekuta ei ole aktsepteeritav ning inimese tahe ja autonoomia väärivad austust,“ märkis ta.
Timpsoni sõnul aitab nõusolekuseadus muuta ka menetluskultuuri. „Fookus ei peaks olema sellel, miks ohver ei võidelnud, vaid sellel, kas teine inimene oli tegelikult nõus. See aitab vähendada ohvri süüdistamist, julgustab rohkem inimesi abi otsima ja kuriteost teatama ning annab ühiskonnale parema arusaama sellest, milline käitumine on lubamatu,“ lisas ta.
Seadus pidi esialgse plaani järgi jõustuma tänavu 1. juulil, kuid riigikogu õiguskomisjon otsustas jõustumise kuupäeva edasi lükata. Vastuvõetud seadus jõustub 1. jaanuaril 2027.
Nõusolekuseaduse ettevalmistamine algas juba 2024. aastal. Eelnõu esimene lugemine riigikogus toimus möödunud aasta lõpus ning sellele eelnes avalik arutelu nii poliitikute, õigusekspertide, teadlaste kui ka kodanikuühenduste osalusel.
Seaduse vastuvõtmisega lõpeb ligi kaks aastat kestnud arutelu selle üle, kuidas defineerida seksuaalkuritegusid viisil, mis keskendub kannatanu vabale ja väljendatud nõusolekule.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (283)