NOAA teadlased kinnitasid, et El Niño tingimused on välja kujunenud, viidates Vaikse ookeani ekvatoriaalosa keskmisest soojemale pinnaveele.

Teadlaste hinnangul tugevneb see aasta jooksul veelgi ning võib kujuneda üheks tugevamaks El Niño episoodiks alates 1950. aastast.

Kui inimesed kuulevad sõna «El Niño», võib see kõlada nagu mõne tormi või orkaani nimi. Tegelikult on tegemist ühe kõige mõjukama loodusliku kliimanähtusega Maal.

El Niño sünnib Vaikse ookeani troopilises piirkonnas, kus tavaliselt puhuvad tugevad passaattuuled läänesuunas. Need tuuled lükkavad sooja pinnavee Aasia ja Austraalia suunas. Vaikse ookeani idaosas, Lõuna-Ameerika ranniku lähedal, tõuseb seejärel pinnale jahedam süvavesi.

El Niño ajal see süsteem nõrgeneb.

Passaattuuled muutuvad nõrgemaks ning soe vesi hakkab liikuma tagasi ookeani kesk- ja idaossa. Selle tulemusel tõuseb seal merepinna temperatuur tavapärasest kõrgemaks ning muutub ka atmosfääri käitumine.

Kui Vaikse ookeani pinnavesi muutub tavapärasest soojemaks, hakkab muutuma kogu maailma ilm. Mõnes piirkonnas jäävad vihmad tulemata, teisal sagenevad üleujutused ja tormid. NOAA teatel on El Niño nüüd ametlikult alanud ning selle mõju võib ulatuda kaugele väljapoole Vaikse ookeani piirkonda.Kui Vaikse ookeani pinnavesi muutub tavapärasest soojemaks, hakkab muutuma kogu maailma ilm. Mõnes piirkonnas jäävad vihmad tulemata, teisal sagenevad üleujutused ja tormid. NOAA teatel on El Niño nüüd ametlikult alanud ning selle mõju võib ulatuda kaugele väljapoole Vaikse ookeani piirkonda. Foto: terraconindia.com

Miks mõjutab see kogu maailma?

Ookeanid ja atmosfäär on omavahel tihedalt seotud. Kui muutub ühe piirkonna temperatuur, muutuvad ka õhuvoolud, pilvede tekkimine ja sademete jaotus.

Seetõttu võib Vaikse ookeani soojenemine põhjustada:

  • põuda Austraalias ja Indoneesias;
  • metsatulekahjude sagenemist troopilistes piirkondades;
  • ebatavalisi India mussoonvihmasid;
  • üleujutusi mõnes Lõuna-Ameerika piirkonnas;
  • muutusi kalavarudes ja mereökosüsteemides.

Tuletõrjuja kustutamas metsatulekahju Kreeka pealinna Ateena lähistel tänavu 9. juulil.Tuletõrjuja kustutamas metsatulekahju Kreeka pealinna Ateena lähistel tänavu 9. juulil. Foto: Giorgos Arapekos/ZUMA Press Wire/Scanpix

Miks teadlased praegu eriti mures on?

Tänapäeva El Niño ei toimu samades tingimustes nagu sajand tagasi.

Maa keskmine temperatuur on tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes tõusnud enam kui ühe kraadi võrra. See tähendab, et El Niño lisandub juba olemasolevale soojenemisele.