Riik annab õnge, mitte kala
Keit Kasemets rõhutas, et riigi ülesanne ei ole ise droone tootma hakata, vaid luua soodne pinnas, kus ettevõtlus õitseks. «Meie roll on luua keskkond, kus droonide arendamine ja teenuste pakkumine oleks võimalikult lihtne ja selge,» ütles ta.
Kuigi praeguses eelarveolukorras lisaraha leida on keeruline, on valitsus leidnud vahendid valdkonna hoogustamiseks. Riigikantselei on loonud innovatsioonifondi, mille kaudu plaanitakse uutele drooni- ja tehisintellekti projektidele jagada toetustena 10 miljonit eurot.
Eesti ettevõtete võimekus droone toota, arendada ja teenuseid pakkuda on viimase pooleteise aastaga plahvatuslikult kasvanud. Foto: Robin Valge
Visioon aastaks 2030: Selge taevapilt ja pakke vedavad droonid
Aastaks 2030 seatud eesmärgid on ambitsioonikad. Selleks ajaks peaks Eestil olema terviklik pilt kõigest, mis meie õhuruumis toimub. «Täna on kaitseväe ja politsei õhupildi süsteemid juba ühildatud, kuid eesmärk on ühtsesse süsteemi kaasata ka paljud teised droonisensorid ja innovaatilised lahendused,» selgitas Kasemets.
Lisaks peaks välja arenema toimiv ja mitmekesine testimiskeskkond, mis katab kõikide eri tüüpi droonide vajadused. Kuid kõige nähtavam muutus toimub igapäevaelus. Kasemetsa visioonis lendab Eesti taevas 2030. aastal juba «päris palju» droone.
«Need ei ole tundmatud objektid, vaid äratuntavad ja turvalised droonid, mis toimetavad näiteks ravimeid kaugematesse kohtadesse või viivad kohale pakke ja posti,» kirjeldas ta tulevikupilti.
Küsimusele, kas eesmärk saada maailma «kõige kõvemaks drooniriigiks» on realistlik, vastas Kasemets enesekindlalt. «Ettevõtjad ise on öelnud, et nad on suutelised droone suures mahus tootma. Kui loome neile soodsa keskkonna, siis usun, et aastaks 2030 on Eesti tõepoolest üks maailma juhtivaid drooniriike. Meil on selleks innovaatilise, väikese ja avatud digiriigina kõik eeldused olemas.»