Saksamaa valitsuse plaan taastada sõjaväekohustus takerdus teisipäeva hilisõhtul, kui kaitseminister Boris Pistorius (SPD) avaldas sellele viimasel hetkel vastuseisu, ütlesid mitmed asjaga kursis olevad isikud väljaandele Politico.
Koalitsiooni kuuluvate Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Sotsiaaldemokraatide (SPD) parlamendiliikmed olid viimase nädala jooksul viimistlenud kompromissi, et taastada sõjaväekohustus riigikaitseteenistuse moderniseerimise seaduse raames — tegemist on kantsler Friedrich Merzi valitsuse võtmeprojektiga, mille eesmärk on Saksa relvajõud uuesti üles ehitada.
Kuid mitmed parlamendiametnikud ütlesid, et kokkulepe lagunes pärast seda, kui Pistorius avaldas teisipäeva õhtul Sotsiaaldemokraatide parlamendirühma koosolekul muret eelnõu võtmeaspektide üle.
See ootamatu areng on järsk pööre valitsuskoalitsiooni jaoks, kes oli plaaninud eelnõu sel nädalal Bundestagis arutlusele tuua. Nüüd on ebaselge, millal – või kas üldse – valitsus kavatseb muudetud versiooniga edasi minna.
Eelnõu eesmärk oli suurendada värbamist, kuid mitte taastada täiemahulist kohustuslikku ajateenistust, mille Saksamaa lõpetas 2011. aastal. Eelmisel nädalal kokkulepitud ettepaneku kohaselt saadetaks igale 18-aastasele mehele kohustuslik küsimustik, millega hinnatakse tema tervislikku seisundit ja valmisolekut teenida.
Kui vabatahtliku ajateenistuse värbamiseesmärgid ei täituks, käivituks loosimine, et otsustada, kes peab minema arstlikule läbivaatusele. Alles siis, kui relvajõududel jääks endiselt vajalikust koosseisust puudu, toimuks teine loosimine, mis määraks, kes kutsutakse kuuekuulisse teenistusse.
Selline kontseptsioon oli mõeldud sillana pikaajalise lõhe ületamiseks kahe koalitsioonipartneri vahel – sotsiaaldemokraadid eelistavad täielikult vabatahtlikku mudelit, kristlik-demokraadid nõuavad aga seaduslikku mehhanismi kohustusliku ajateenistuse rakendamiseks juhul, kui värbamiseesmärgid ei täitu.
Plaan oli juba varem parlamendis vastuseisu näinud. Opositsiooniliste Roheliste kaitseküsimuste kõneisik Niklas Wagener nimetas seda “poolikuks kompromissiks”, mis hägustab piiri vabatahtlikkuse ja kohustuse vahel.
“Valitsus ei suuda otsustada, kas ta soovib vabatahtlikku teenistust või kohustust,” ütles Wagener väljaandele Politicole, lisades, et loosimine “võrdub ajateenistuse tagasitoomisega tagaukse kaudu.”
Nüüd on eelnõu seis ebaselge. Koalitsiooni nõunike sõnul läbirääkimised tõenäoliselt jätkuvad, kuid konkreetset ajakava pole paika pandud.
Kaitseministeeriumi eesmärk oli alustada uue mudeli rakendamist juba jaanuaris, lisades igal aastal umbes 5000 sõdurit, et jõuda 2030. aastaks pikaajalise eesmärgini ehk 260 000 teenistujat relvajõudude koosseisus.