NASA eksperimentaalne ülehelikiirusel lendav lennuk X-59, mis on välja töötatud koostöös Lockheed Martiniga, ületas esimest korda helibarjääri. See katse on oluline samm vaikse ülehelikiirusel lennu suunas, mille puhul lennuk ületab helikiiruse (Mach 1) pigem vaikselt põrkudes kui kõrvulukustava mühaga.
5. juunil lendas testpiloot Jim Less lennukiga Kalifornias asuvast Edwards õhuväebaasist 81-minutilisele edasi-tagasi lennule, teatas NASA. Selle aja jooksul saavutas X-59 kiiruse Mach 1,1 ehk1147 km/h kõrgusel 13 200 meetrit.
NASA ei ole siiski veel avaldanud, kui palju heli lennuk helibarjääri ületades tekitas. Lisaks lendas katse ajal X-59 järel F-15 hävituslennuk, mille müra varjas X-59 heli. Hiljem sel aastal on kavas täiendavad katsed.
Maailma esimene ülehelikiirusel lend toimus 1947. aastal, kui Ameerika Ühendriikide õhuväe piloot Charles Yeager lendas Bell X-1 lennukiga üle Kalifornia Mojave kõrbe. Yeager kiirendas lennuki kiiruseni 1,06 Machi, avades lennunduses uued võimalused – kuid mitte tingimata kommertslennunduses.
„Me naljatame alati, et X-1 murdis helibarjääri ja nüüd üritame seda parandada,“ ütles 2023. aastal BBC-le NASA Low Boom Flight Demonstrator projekti juht Catherine Bahm, kes juhib X-59 arendustööd.
Kui lennuk liigub edasi, surub ta enda ees olevaid õhumolekule kõrvale. See paneb õhu vibreerima, tekitades helilained. Kui õhusõiduk ületab helibarjääri, surutakse õhurõhulained selle taga kokku ja moodustavad lööklaine, mis vabastab energia kõrvulukustava paugu kujul.
See heli võib ületada 110 detsibelli – see on sama vali kui täisvõimsusel töötav terasetehas ja ületab künnise, millest alates enamik inimesi tunneb kõrvavalu. Need paugud on isegi kahjustanud vara, näiteks purustades aknaid ja vähemalt ühel juhul akvaariume. Sel põhjusel keelas Föderaalne Lennuamet 1973. aastal mittesõjalistel lennukitel helibarjääri ületamise USA territooriumi kohal.
Kuigi Air France’i ja British Airwaysi Concorde, mis lendas aastatel 1976–2003 Londoni või Pariisi ja New Yorgi vahel, oli maailma esimene kommertslend ülehelikiirusel, lubati seda lennukit kasutada ainult seetõttu, et see ületas helibarjääri Atlandi ookeani kohal. Lõpuks võeti see kasutuselt ära pärast seda, kui üks lennuk Prantsusmaa Charles de Gaulle’i lennujaamast õhkutõusul alla kukkus, mille tagajärjel hukkusid kõik pardal olnud inimesed.
X-59 ülikiire ja kitsa nina eesmärk on minimeerida selle tekitatud lööklaine mõju. Lennuk, mis tekitab vaiksema helilöögi, võimaldaks helikiirusest kiiremaid kommertslende maismaa kohal. See tähendaks, et lennukiga saaks reisida umbes poole kiiremini. Siiski ei ole NASA veel avaldanud teavet selle kohta, kui palju detsibelle X-59 esimene helipauk tekitas.
Lisaks kommertsvõimalustele on vaiksemal ülikiirel lennul ka ilmsed sõjalised rakendused, kuna see muudab salajased missioonid märkimisväärselt märkamatumaks. NASA kavatseb lähinädalatel läbi viia X-59 esimese missioonitingimustes testlennu, mille käigus saavutatakse kiirus 1,4 Machi umbes 17 000 m kõrgusel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)