Euroopa Liit plaanib maksustama hakata suurettevõtteid, mille käive on enam kui 100 miljonit. Eestis on selliseid firmasid üle saja ning tööandjate hinnangul karistaks maks neid ja vähendaks konkurentsivõimet.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku varasemaga võrreldes oluliselt suurendada Euroopa Liidu järgmist eelarvet aastatel 2028 kuni 2034. Ühe võimaliku tuluallikana kaalutakse maksustada suurettevõtteid, kelle käive ületab 100 miljoni euro piiri. Selliseid ärisid on liikmesriikides ligikaudu 20 000, Eestis on niisuguseid firmasid maksu- ja tolliameti andmetel enam kui 120.
“Kui me tahame Euroopa Liidu eelarvest rahastada eurooplaste ühiseid prioriteete, nagu kaitsekulutuste suurendamine ja konkurentsivõime parandamine, siis me peame leidma uusi tuluallikaid,” ütles Euroopa Komisjoni eelarve volinik Piotr Serafin.
Eesti tööandjate keskliidu hinnangul on idee mitmel põhjusel probleemne. Esiteks karistaks see ettevõtteid, kes täidavad olulist rolli Euroopa Liidu majanduses ja keda tuleks, vastupidi, hoopis toetada. Teiseks võib selline panus vähendada ettevõtete konkurentsivõimet.
Tööandjad lisavad, et regulatsioonid on ettevõtetele Euroopa Liidus niigi ranged, tööjõud on kallis ja energiahinnad kõrged. Ja kui Euroopa Liit tahab olla innovatsiooniliider, ei tohiks tööandjate hinnangul samal ajal suurendada survet äridele, kes investeerivad ja loovad töökohti.
“Kuna omavahendeid on Euroopa Liidus plaanis uuel eelarveperioodil küsida liikmesriikide käest nii suures mahus juurde, siis kuidas see mõjutab konkurentsivõimet. Kuna Euroopa Liidus on juba maksukoormus kõrgem kui mitmetel konkureerivatel piirkondadel, siis ei pruugi see toetada üldse konkurentsivõime fookust,” lausus tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron.
“Meil on oluliselt rohkem regulatsioone kui näiteks Ameerika Ühendriikides. Meil on selline usk, et kui me näeme mingit probleemi või väljakutset, siis me lahendame seda regulatsiooniga, aga seda on lihtsalt liiga palju, see koormab majandust,” lisas ta.
Maksu kehtestamiseks tuleb saavutada kõigi liikmesriikide nõusolek. Sisuliselt oleks võimalik seda blokeerida ka Eestil üksi, ent riigil sel teemal veel ametlikku seisukohta ei ole.
“Mina ei poolda täiendavat maksustamist, pigem pooldan eelarvest lisarahastust, kui siis nii Euroopa Liidus kokku lepitakse. Ametliku positsiooniga tuleb rahandusministeerium ja rahandusminister detsembri alguses vabariigi valitsusse arutama, mis need üksikasjad on,” lausus peaminister Kristen Michal.
Kogutav panus tuleks astmeline. 100- kuni 250-miljonise käibega ettevõtted peaksid maksma aastas 100 000 eurot, suurema käibe puhul rohkem.