Eastern Sentry operatsioon kuulutati välja 12. septembril pärast artikkel 4 konsultatsioone. Need kutsus kokku Poola, kelle õhuruumi tabas 9.–10. septembril paarkümmend Vene drooni. «Kõigepealt oligi vaja kiiret reaktsiooni, et mida me saame teha kohe nüüd ja praegu,» selgitas Pevkur.
Pevkuri sõnul on ta näinud praeguseks Eastern Sentry kaht versiooni ja nüüd töötatakse kolmanda versiooniga. «Eesmärk on see, et kui eelhoiatusest tulevad ohud muutuvad tõsiseks või realiseeruvad, on olemas täpselt läbi käidud plaan, kuidas NATO oma jõudu ühest punktist teise liigutab,» kirjeldas ta.
Ajakirjanikele anonüümsuse tingimusel esinenud alliansi väejuhatuses töötav sõjaväelane nentis, et Venemaa on hoolimatult käitunud nii alliansi idatiival kui mujalgi. «Me oleme näinud neid rikkumas meie õhuruumi mitte ainult Poolas, vaid ka Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Norras ja Rumeenias,» meenutas ta. «Sõltumata sellest, kas tegu oli tahtliku tegevusega või mitte, need intsidendid on ohtlikud ja vastuvõetamatud.»
Sama ohvitseri sõnul on seetõttu vaja ka vastutegevust, mis ulatub Arktikast Musta mere ja Vahemereni ning kaugemalegi.