«Ma usun, et igaüks mõistab, et sellise uudise peale enamik inimesi ei ole nii karastunud närvidega, et nendega midagi ei juhtu. Kui mul esimest korda see ebameeldivus teadvusse jõudis, siis oli päris paaniline, aga kui juba ravi algas, siis inimene harjub kõigega,» arutles ta.
«Praegu on nii, et harilik ravi, mille tagab riik, on keemiaravi, ja see on küllalt vaevarikas. Sellel päeval, kui sa saad selle, toimub veenisisene injektsioon. See võib võtta päris mitu tundi aega, aga siis sa võid veel rahus autoga koju sõita. Ja siis hakka ootama, millal litakas tuleb. Üldiselt tuleb ja hakkab käima üles-alla nagu saehambad,» kirjeldas Simm keerulist ravi.