SSE Riga koostatud iga-aastase Balti riikide varimajanduse indeksi kohaselt suurenes varimajanduse maht Eestis aastaga 1,4 protsendipunkti võrra, ulatudes 20,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Lätis kasvas varimajandus samal ajal vaid 0,4 protsendipunkti (21,8 protsendini SKP-st) ning Leedus langes näitaja 1,1 protsendipunkti võrra, peatudes 23,6 protsendi juures.
Uuringu autorite hinnangul näitavad andmed, et varasemalt kasutusele võetud meetmed varimajanduse ohjeldamiseks on oma lae saavutanud. „Ilma seniste poliitikameetmete jätkamise ja uute algatuste tutvustamiseta ei ole alust oodata edasisi paranemisi,“ märkisid teadlased.
Eesti jaoks on uuringu kõige murettekitavam trend ettevõtete tulude ja kasumi varjamise terav kasv. Kui 2024. aastal varjati Eestis 12,1% tuludest, siis 2025. aastaks hüppas näitaja 16 protsendini (+3,9 protsendipunkti). Samal ajal tulude varjamine meie lõunanaabrite juures vähenes: Lätis langes see 14,8 protsendini ja Leedus 20,1 protsendini.
Kõigis kolmes Balti riigis on varimajanduse kõige olulisem komponent jätkuvalt ümbrikupalk. Eestis moodustavad ümbrikupalgad kogu varimajandusest 43,7%.
Ümbrikupalk kogub populaarsust
Ka ümbrikupalkade maksmisel liigub Eesti naabritega vastupidises suunas. Eestis jätkas ümbrikupalkade osakaal kasvu, jõudes 17,9 protsendini (+0,7 protsendipunkti), samas kui nii Lätis kui ka Leedus töötasude mustalt maksmine vähenes.
Vaatamata üldise varimajanduse ja tulude varjamise kasvule, leidus Eesti andmetes ka positiivset. Registreerimata tööhõive ehk ilma töölepinguta töötavate inimeste osakaal langes Eestis 10,6 protsendilt 9,2 protsendile. Samuti on Eesti ettevõtjate rahulolu riigi maksupoliitikaga aastaga veidi paranenud (tõustes 5-pallisel skaalal 2,12 punktilt 2,18 punktile), ehkki see püsib endiselt Balti riikide madalaimal tasemel.
Seevastu rahulolu Maksu- ja Tolliameti tööga langes Eestis 3,60 punktilt 3,55 punktile, samal ajal kui Lätis ja Leedus rahulolu maksuhalduritega kasvas.
Uuringu kaasautor, professor Arnis Sauka rõhutas tulemusi kommenteerides, et keerulises geopoliitilises ja majanduslikus olukorras peaks varimajanduse vähendamine olema poliitikakujundajate prioriteet.
„Raha, mis varimajanduse tõttu praegu riigikassast mööda läheb, oleks väga vajalik nii riigikaitse kui ka teiste vajaduste rahastamiseks. Varimajanduse vähendamine on muidugi palju keerulisem kui laenu võtmine, eelarvepuudujäägi suurendamine või maksude tõstmine, kuid pikemas perspektiivis on see ka palju tõhusam,“ ütles Sauka.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (45)