Kuigi 1. klassi katsed puudutavad Eestis hinnanguliselt vaid kümmekonda kooli, on ministeeriumi jaoks nende mõju märksa laiem. «Sisulist õigustust koolikatsetega jätkata ei ole. Kui kahjud on suuremad kui kasud, siis peaks mõtlema selle ümber tegemisele,» rõhutas HTMi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. Teema on õhus olnud üle veerandsaja aasta, nüüd kavatseb ministeerium härjal sarvist haarata ja reformi alustada. «Tähtis on mõte, kava veel ei ole,» märkis Rakaselg.
Murekoht kerkib igal kevadel, kui ministeeriumisse jõuavad koolipsühholoogide ja Rajaleidja keskuse spetsialistide kaudu samad sõnumid: katsed tekitavad lastes (ja vanemates) pettumust ja ebakindlust. «Neid lapsi, kes välja jäävad, on rohkem kui neid, kes sisse saavad. Ebaõnnestumise tunne jääb paljude alateadvusse. Sageli on vanemate ootused suured, kuid laps kannab seda pettumust edasi,» selgitas Rakaselg.
Ta viitas teadlastele, kelle hinnangul näitavad sellises vanuses laste testimise tulemused pigem kodust ettevalmistust kui tegelikku arengut. Nii hariduspsühholoog Grete Arro kui ka võrdleva avaliku poliitika professor Triin Lauri on kinnitanud, et katsed ei anna adekvaatset pilti lapse võimetest ega valmisolekust kooliks.