Milrem Roboticsi tegevjuhi Kuldar Väärsi sõnul on Ukraina sõda näidanud, et mass ja valmisolek on jätkuvalt määrava tähtsusega, kuid nende saavutamise viis peab muutuma.
„NATO idatiiva robotiseerimine võimaldab luua püsiva kaitsekihi, kus esimesena puutuvad vastasega kokku mehitamata süsteemid, mis kannavad kaotusi ja võidavad aega otsuste tegemiseks ilma sõdureid kohe ohtu seadmata. Samal ajal võimaldavad mehitamata süsteemid luua vajalikku massi kiiremini ja väiksema kuluga kui traditsioonilised üksused,“ ütles Väärsi.
Kontseptsiooni keskmes on ARCOS – Milremi modulaarne juhtimis- ja kontrollisüsteem, mis võimaldab koordineerida mehitamata süsteemide ja nende relvasüsteemide tööd ning integreerida need laiematesse lahingujuhtimissüsteemidesse.
Süsteemi lisatud droonitõrje
ARCOSe kaudu ühendatud süsteemide hulgas on THeMIS mehitamata maismaasõiduk, mida on pärast selle kasutuselevõttu Ukrainas 2022. aastal täiendatud lahingukogemuse põhjal. 2026. aasta lõpuks on Ukrainas üle 150 THeMISe.
Eurosatoryl esitletakse THeMIS sõidukeid mitmes lahinguversioonis, sealhulgas koos Ukraina ettevõtte Frontline Roboticsi toodetava Buria kaugjuhitava relvasüsteemiga. Relvastus võimaldab pakkuda üksustele püsivat tuletoetust.
Lisaks esitleb Milrem Robotics THeMISt koos Austraalia kaitsetööstusettevõtte EOSi droonitõrjesüsteemiga R400 Slinger, mis suudab tuvastada, jälgida ja hävitada vaenulikke droone enam kui 1000 meetri kauguselt.
Ettevõte esitleb ka mehitamata lahingumasinat HAVOC, mis ühendab liikuvuse, tulejõu ja täiustatud missioonisüsteemid. HAVOC on varustatud kahuri, lühimaa õhukaitsevõimekuse (SHORAD) ning elektroonilise sõjapidamise süsteemidega, et tõrjuda nii õhu- kui maapealseid ohte. Platvormile saab integreerida ka droonitõrjevõimekusi kihilise õhukaitse toetamiseks.
Esitlusele tulevad veel mitmed teiste kaitsetööstusfirmadega partnerluses loodud lahendused.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada