Umbusaldusavaldusele kirjutas alla 48 riigikogu liiget. Nende hulgas on Keskerakonna, Isamaa, EKRE ja sotsiaaldemokraatide saadikud ning fraktsioonitutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.
Umbusaldusavalduse järgi keeldub Ligi tunnistamast riigirahanduse liikumist pankrotikursil ning samuti pole ta valmis astuma samme, mis parandavad elanike toimetulekut ja ettevõtete konkurentsivõimet. „Samamoodi jätkates pärandame tulevastele põlvedele hiigelvõlad, mis omakorda avaldab tugevat mõju Eesti riigi igapäevasele toimimisele ja jätkusuutlikkusele,“ märgiti avalduses.
Avalduse andis üle Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. Ta märkis, et riigivõlg kasvab neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni. „Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni,“ täpsustas Laats. „Et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulutuste katteks laenu võtma. Riigivõla hüppeline kasv on toimunud Reformierakonna valitsuse ajal, kahel viimasel aastal on rahandusministri ametit pidanud Jürgen Ligi.“
Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon. „Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,“ rääkis ta.
Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. „Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60% ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,“ kritiseeris ta.
Laats rääkis, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi. „Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,“ rääkis ta.
Valitsus taotleb umbusalduse arutamist parlamendis juba esmaspäeval.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (135)