15 aasta tagasi seostati Jaapanis Eestit peamiselt kolme S-iga – sumo, Skype ja Saku. Sumos esindas Eestit Baruto, Skype’i lugu on Jaapanis hästi tuntud ning Eestis ja Jaapani Saku-nimelised linnad sõbrustavad omavahel. Eesti ja Jaapani koostöö põhines siis paljuski e-riigi kogemuste jagamisel ja Jaapan on oma ID-kaardi puhul suures osas kasutatud Eesti eeskuju. Täna on olukord hoopis teistsugune. Eesti ja Jaapani suhted katavad palju laiemat spektrit – alates kaitsetööstusest ja küberjulgeolekust kuni koostööni toiduainete ja energeetika valdkonnas. Samuti ei ole see enam ühepoolne eksport, vaid Jaapanist on investeerinud jõuliselt Eesti idufirmadesse. Näiteks Nordic Ninja fond, mis põhineb peamiselt Jaapani kapitalil, on investeerinud arvukatesse Eesti tehnoloogiaettevõttesse. Jaapani mobiiliettevõtte Rakuten ostetud Fits.me oli üks esimesi märke enam kui kümne aasta tagasi, et Jaapan on hakanud Eestit tõsisemalt jälgima. Nüüd on lisaks Jaapani suurfirmade investeeringutele avanenud uued võimalused kiiresti arenevas kaitsetööstuse valdkonnas.
