Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 14. oktoobril kell 22.32:

– Zelenski võttis Odessa linnapealt Ukraina kodakondsuse;

– Droonitabamuse saanud Krimmi naftahoidla põleb endiselt;

– USA kaitsetööstusettevõte tutvustas uut Tomahawkide raketiheitjat;

– Kohalikud võimuesindajad: Venemaa ründas Lõuna-Ukrainas ÜRO abikonvoid;

– Vene rünnakus Harkivi haiglale sai viga vähemalt kuus inimest;

– Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 166 lahingut;

– Trumpi sõnul võib Erdogan vahendada rahu Ukrainas;

– Zelenski rääkis Tomahawkide hankimise võimalikest rahastusallikatest.

Zelenski võttis Odessa linnapealt Ukraina kodakondsuse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski võttis teisipäeval Odessa linnapealt Hennadi Truhhanovilt kodakondsuse seoses süüdistustega, et mehel on Venemaa pass.

“Odessa linnapea Hennadi Truhhanovi Ukraina kodakondsus on peatatud,” teatas riigi julgeolekuteenistus SBU Telegramis Zelenski allkirjastatud seadlusele viidates.

SBU süüdistas linnapead selles, et tal on Vene kodakondsus ja agressorriigi kehtiv rahvusvaheline pass.

Truhhanov on süüdistusi järjekindlalt eitanud.

Endine parlamendiliige Truhhanov on olnud riigi suurima Musta mere äärse sadamalinna meer alates 2014. aastast.

Otsus kodakondsus ära võtta eemaldaks ta sisuliselt ametist.

“Ma ei ole kunagi saanud Vene passi. Ma olen Ukraina kodanik,” rõhutas Truhhanov Telegramis postitatud videosõnumis.

Ta ütles, et jätkab valitud linnapea kohustuste täitmist nii kaua kui võimalik ja pöördub asjaga kohtusse.

Kunagi peeti Truhhanovit venemeelsete kalduvustega poliitikuks, kuid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal tegi ta kannapöörde, mõistes avalikult hukka Moskva ning keskendudes Odessa kaitsmisele ja Ukraina armee abistamisele.

Krimmis droonitabamuse saanud naftahoidla põleb endiselt

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis asuv hiiglaslik naftahoidla põleb ka päev pärast Ukraina droonirünnakut. Kohalike meediateadete kohaselt oli hiiglaslik suitsusammas nähtav enam kui 25 kilomeetri kauguselt.

Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikas kinnitas esmaspäeval väljaandele The Kyiv Independent, et droonid tabasid Feodossia linnas asuvat naftarajatist, põhjustades ulatusliku tulekahju.

Teisipäeval sotsiaalmeedias avaldatud fotod näitasid, et Vene okupatsioonivõimud ei olnud tulekahju endiselt kontrolli alla saanud.

“Mürgine suits hõljub linna kohal ja on nähtav isegi Starõi Krõmist (25 kilomeetri kauguselt). Lõhna on tunda isegi kümne kilomeetri kaugusel tulekahju asukohast,” teatas Telegrami kanal Crimean Wind.

Kanal lisas, et piirkonnast on evakueeritud üle 800 inimese.

Rünnak toimus väidetavalt keskööl. Tegemist oli teise rünnakuga rajatise pihta ühe nädala jooksul – eelmine leidis aset 6. oktoobril.

Feodossia naftahoidla on multifunktsionaalne rajatis, mida kasutatakse nafta ja naftatoodete ümberlaadimiseks raudteetankerite, merelaevade ja maanteetranspordi jaoks.

Hoidla asub umbes 250 kilomeetri kaugusel Ukraina kontrolli all olevast territooriumist. Tegemist on Krimmi suurima naftahoidlaga, mis mahutab kuni 250 000 tonni kütust.

Ukraina väed on juba nädalaid intensiivselt rünnanud Venemaa naftataristut, mis omab täiemahulise sõja rahastamisel kriitilist tähtsust.

Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas 11. oktoobril, et Ukraina rünnakute tõttu on Venemaa naftatöötlemisvõimsus langenud 21 protsendi võrra.

Mitu Vene piirkonda seisab silmitsi bensiinipuudusega ning Moskva suurendab kütuseimpordi mahtu.

Riik andis korralduse kehtestada tanklates maksimaalsed hinnad, kuna kütusepuudus riigis süveneb, teatas teisipäeval valitsusele lähedal olev allikas meediaväljaanne Izvestia.

USA kaitsetööstusettevõte tutvustas uut Tomahawkide raketiheitjat  

USA kaitsetööstuse ettevõte Oshkosh Defense tutvustas 13. oktoobril uut maapealset mobiilset raketiheitjat, mis sobib Tomahawki rakettide laskmiseks.

USA president Donald Trump kaalub pika lennuulatusega Tomahawkide saatmist Ukrainasse, et survestada Venemaad läbirääkimistel osalema.

Kuna Tomahawke lastakse tavaliselt eriliselt kohandatud laevadelt või strateegilistelt pommitajatelt, kerkis küsimus, kuidas Ukraina neid välja laseks.

Raketiheitja X‑MAV (Extreme Multi-Mission Autonomous Vehicle) võiks selle probleemi lahendada — Oshkoshi teatel on X‑MAV projekteeritud töötama autonoomselt ja transportima rasket relvastust pikkadel vahemaadel.

Uut raketiheitjat esitleti USA armee ühingu (AUSA) näitusel, mis toimub 13.–15. oktoobril Washingtonis. Raketiheitjat demonstreeriti nii, et see kandis nelja Tomahawki tiibraketti.

Tomahawk on pikamaa tiibrakett, mis on mõeldud täppislöökideks maasihtmärkide vastu. Selle lennuulatus on 1600–2500 kilomeetrit.

Ekspertide sõnul võimaldaksid Tomahawkid Ukrainal rünnata sõjalisi sihtmärke sügaval Venemaal ning suurendada survet Venemaa president Vladimir Putinile, andes Kiievile tugevama läbirääkimispositsiooni võimalikel rahuläbirääkimistel.

Trump ütles 12. oktoobril, et on valmis saatma Ukrainasse Tomahawke, kuid lisas, et plaanib esmalt arutada küsimust Putiniga.

“Võib-olla pean Venemaaga Tomahawkide teemal rääkima,” ütles Trump ajakirjanikele. “Kas nad tahaksid, et Tomahawkid nende suunas liiguksid? Ma ei usu seda.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 9. oktoobril, et Tomahawkide tarnimine võib sundida Venemaad nägema olukorra tegelikku seisu ja nõustuma läbirääkimistega.

Tomahawkide lennuulatus hõlmaks ka Moskvat ja Peterburi.

Praegu ründab Ukraina regulaarselt Moskvat droonidega. Kuigi need põhjustavad harva otsest kahju, avaldavad need elanikkonnale psühholoogilist mõju ning põhjustavad ulatuslikke häireid, eriti Vene lennujaamade sulgemiste kaudu.

Zelenski vihjas hiljutises intervjuus, et Tomahawkid võimaldaksid anda Moskvale palju täpsemaid ja võimsamaid lööke.

Teine sihtmärk, mis tõenäoliselt oleks Ukraina nimekirja tipus, on lennubaasid, kust Venemaa alustab massilisi raketirünnakuid Ukraina linnade vastu.

Ukrainale on juba pikka aega valmistanud raskusi nende tabamine, sest Moskva on hoidnud oma lennuväge väljaspool nii Ukrainas arendatud kui ka lääneriikide tarnitud relvade lennuulatust.

Kohalikud võimuesindajad: Venemaa ründas Lõuna-Ukrainas ÜRO abikonvoid

Vene okupatsioonivägi ründas teisipäeval Ukraina osaliselt okupeeritud lõunapoolses Hersoni oblastis ÜRO abikonvoid, teatasid kohalikud Ukraina võimud, lisades, et rünnakus inimohvreid ei olnud.

“Okupandid võtsid nimme sihikule ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) veokid, kasutades droone ja suurtükiväge. Neli märgistusega valget sõidukit – tegemist ei olnud sõjatehnikaga, vaid inimestele abi transportivate autodega. Üks sõiduk põles maha ja teine sai tõsiselt kahjustada,” kirjutas sotsiaalmeedias piirkonna sõjalise administratsiooni juht Oleksandr Prokudin.

Vene rünnakus Harkivi haiglale sai viga vähemalt kuus inimest

Venemaa ründas esmaspäeva hilisõhtul Harkivit juhitavate lennukipommidega, viga sai vähemalt kuus inimest. 

Kohalikud võimud teatasid, et rünnaku tagajärjel sai kahjustada haigla ning vigastada sai kuus patsienti. Rünnaku ajal viibis haiglas üle 100 patsienti, vahendas The Kyiv Independent.

Vene rünnakus Harkivi haiglale sai viga vähemalt kuus inimest Autor/allikas: SCANPIX/AP

Trumpi sõnul võib Erdogan vahendada rahu Ukrainas

USA president Donald Trump ütles, et Türgi juht Recep Tayyip Erdogan võib vahendada rahu Ukrainas, kuna Venemaa režiimi juht austab teda. Trump tegi need kommentaarid pärast seda, kui tema juhtimisel oli sõlmitud Gaza rahuleping, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Nina Liashonok

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 166 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 166 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.

Ukraina jaoks on olukord kõige keerulisem Pokrovski suunal, kuid Venemaa jätkab aktiivset tegevust ka teistes idarinde piirkondades. 

Pokrovski suunas peeti 52 lahingut, Lõmani kandis toimus 12 lahingut. Lahingud käivad ka Dnipropetrovski oblasti idaosas. Kupjanski suunas ründas Vene armee viis korda, Kostjantõnivka suunas tegi vaenlane 21 rünnakut Ukraina vägede positsioonidele. Mujal oli rünnakuid vähem, vahendas Ukrainska Pravda. 

Zelenski rääkis Tomahawkide hankimise võimalikest rahastusallikatest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval ühisel pressikonverentsil Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallasega, et võimalik rahastus rakettide Tomahawk tarnimiseks Ukrainale võiks tulla kolmest allikast.

President tõi välja NATO Ukraina esmavajaduste programmi PURL, Ühendriikidega läbiräägitava niiöelda megatehingu ja külmutatud Vene varad.

“Üks võimalus on NATO PURL programm. Selle mehhanismi kaudu ostab NATO oma vahenditega Ühendriikidelt erinevaid relvatüüpe ja annab seejärel meile üle selle, mida vajame,” rääkis Zelenski.

“Teine potentsiaalne allikas on suur kahepoolne leping Ühendriikidega ehk niinimetatud megatehing, mille üle läbirääkimised alles käivad. Võimalus on otseost selle tehingu kaudu. See on suur ettevõtmine ja selleni on veel pikk tee minna,” jätkas Zelenski.

Zelenski lisas, et Tomahawkide ostmiseks saaks kasutada ka külmutatud Vene varadest saadavaid vahendeid.

“See on kindlasti hea variant,” ütles president, kuid lisas, et on veel liiga vara arutada potentsiaalsete tarnete täpseid koguseid või tingimusi.

USA president Donald Trump ähvardas hiljuti anda Ukrainale pikamaa tiibraketid Tomahawk, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin keeldub jätkuvalt rahukõnelustest ega lõpeta sõda.

Tiibrakettide Tomahawk lennuulatus on 2500 kilomeetrit, mis on piisavalt pikk, et tabada sügavat Venemaa sisemust, sealhulgas Moskvat.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 125 150 (võrdlus eelmise päevaga 1200);

– tankid 11256 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 23 345 (+0);

– suurtükisüsteemid 33 628 (+29);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1520 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1225 (+0);

– lennukid 427 (+0);

– kopterid 346 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 69 632 (+390);

– tiibraketid 3859 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 64 188 (+145);

– eritehnika 3977 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.