Tegemist on osaga Rootsi sisserännupoliitika laiaulatuslikumast karmistamisest, mida viib enne septembris toimuvaid parlamendivalimisi ellu sealse parempoolne valitsus koos oma liitlase, natsionalistliku erakonnaga Rootsi Demokraadid.
Koalitsioon, mis võitis 2022. aasta valimised lubadusega vähendada sisserännet ja ohjeldada kuritegevust, on võtnud range suuna, et reegleid rikkuvad inimesed ei ole riiki oodatud.
Märkimisväärne on see, et seadus ei laiene mitte ainult uutele taotlejatele, vaid tagasiulatuvalt ka juba väljastatud elamislubadele.
„Keegi, kes ei püüagi õigesti käituda, ei tohiks loota, et saab siia jääda,“ sõnas immigratsiooniminister Johan Forssell märtsis seaduseelnõu tutvustades.
Kuigi seadus ise ei defineeri juriidiliselt täpselt, millist laadi käitumine on lubamatu, hakkab juhtumeid läbi vaatama Rootsi migratsiooniamet ning otsuseid on võimalik edasi kaevata immigratsioonikohtusse.
Opositsioon ja inimõiguste organisatsioonid on aga regulatsiooni teravalt kritiseerinud, nimetades seda meelevaldseks, kuna elamisloa tühistamise aluseks võib saada tegevus, mis ei ole Rootsis kriminaalkorras karistatav.
Stockholmis tegutsev ühendus Civil Rights Defenders märkis oma avalduses, et uus kord jätab sisserändajad ohtlikku teadmatusse. „Niinimetatud hea käitumise seadus tekitab olukorra, kus inimesed ei tea, milliseid tegusid või avaldusi võidakse nende vastu ära kasutada. See õõnestab otseselt õigusriigi põhimõtteid ja kõigi võrdsust seaduse ees,“ seisis ühenduse pöördumises.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (20)