Kui kolm Balti riiki rajavad endale niinimetatud droonimüüri, tehakse see nii, et kõigil kolmel on ühesugune füüsiline ja elektrooniline kaitse, ütles “Esimeses stuudios” kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles.
Praegu räägitakse korraga nii Balti kui ka Euroopa droonimüürist ja viimane peaks ulatuma Soomest Musta mereni.
“Nende asjadega tegeldakse. Töö käib. Aga me saame ju aru, et see ole nagu sauna ehitamine, et suvel lepime kokku, et ehitame sauna ja teemegi selle valmis. See on vägagi kallis,” lausus Sukles.
Baltimaade puhul tuleb droonitõrje rajada koostöös, et see saaks ühesugune, lisas ta.
“See ei käi nii, et igaüks mõtleb ise midagi välja – lõppkokkuvõttes võiks olla nii, et on kolmel Bali riigil ühesugune füüsiline ja elektrooniline kaitse,” ütles Sukles.
Suklese sõnul ongi praegu peamine ülesanne saada piir pidama; droonide ostmiseks on Eestil samuti hange välja kuulutatud.
“Praegu tundub peale mingit situatsiooni, et droonide ostmine on tohutult vajalik. Aga pigem on vaja saada piir pidama ehk tekiks mitmekihiline õhukaitse. Iga tööstus tahab enda asja müüa, aga droonid on – ma ei nimetaks neid tulevikus, aga droonid on lihtsalt üks osa relvastusest, üks relv. Samamoodi nagu ostetakse moona, ostetakse ka droone. Ja on välja öeldud, et väga suur droonihange on praegu väljas,” lausus Sukles.
Pärnu kaitsetööstuspargist toodang 2027 lõpus
Riik on praegu rajamas või plaanimas kaht kaitsetööstusparki ning esimene neist, mis saab asuma Pärnumaal Ermistus, on jõudnud nii kaugele, et valmistatakse ette lepinguid seal tootma hakkava nelja ettevõttega: Nitrotol, Frankenburg Technologies Infinitum Strike ning Suurbritanniast Thor Industries.
Suklese sõnul leiab nende toodang kasutust Eesti kaitseväes.
“Me saame oma kaitsetööstust arendada ja see toodang on kaitseväele vajalik. Loomulikult peab see minema ka ekspordiks, sest Eesti võime osta oma kaitseväele ei ole nii suur, et ülal pidada tehaseid,” ütles ta.
Samas on läinud nii, et vabaühendused on kaitsetööstuspargi planeerimise asjus pöördunud kohtusse. Suklese sõnul on riik omalt poolt teinud piisavalt uuringuid.
“Kaitsetööstusparkidele on tehtud väga head uuringud. /—/ Eks see natuke pidurdab, aga minu arvates on riik teinud väga palju ja väga õieti. /—/ See on osa protsessist, et kohus sekkub, aga praegu tundub, et me läheme edasi,” lausus ta.
204 hektari suurusesse Pärnumaa kaitsetööstusparki tulevad ka moonalaod ning hea tahtmise juurde mahuks sinna veel kaks väiksemat tootjat, ütles Sukles.
“Aga kui rääkida suurest tehasest , mis toodab näiteks 155-millimeetrist moona, siis see sinna enam ära ei mahu ja nüüd jõuamegi Põhja-Kiviõlisse, kus on läbirääkimiste viimane ruudustik, et varsti välja öelda järgmine kaitsetööstuse ettevõte, kes Põhja-Kiviõlisse tuleb,” lausus Sukles.
Pärnumaa kaitsepargist peaks esimene toodang tulema 2027. aasta lõpus, ütles Sukles.