Enne mängu
Iraak on varem MM-finaalturniiril mänginud vaid korra – 1982. aastal, kui kaotati kõik alagrupikohtumist ja edasi ei pääsetud. Toona oli Iraak üks kahest MMile lubatud Aasia esindajast. Tänavu on Aasia finaalturniiril esindatud üheksa koondisega, kellest viimasena lunastas pääsme just Iraak.
Esmalt tuli neil selleks Aasia sõelmängudes alistada Araabia Ühendemiraadid, millega saadi kokkuvõttes skooriga 3:2 hakkama tänu kordusmängu 90+17. minutil Amir Al-Ammari poolt realiseeritud penaltile.
Selle võiduga pääses Iraak märtsis peetud maailmajagude vahelistele sõelmängudele, kus tänu FIFA edetabelikohale pääseti otse finaali. Vastane tuli poolfinaalist Surinam – Boliivia, mille viimane võitis 2:1. MM-pääsme otsustanud finaalis mängis Iraak Boliivia üle skooriga 2:1, võiduvärava lõi Aymen Hussein.
Iraagi meeskonna ilmselt nimekaim mängija on Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Ipswich Towni ridadesse kuuluv ründaja Ali Al-Hamadi.
Norra on MMil tagasi 28aastase pausi järel. Varem on nad mänginud 1938., 1994. ja 1998. aasta finaalturniiridel. 28 aastat tagasi alistati alagrupis Brasiilia ja pääseti 1/8-finaali, kus kaotati 0:1 Itaaliale (värava lõi Christian Vieri).
Kaks aastat hiljem EMil piirdus Norra alagrupiturniiriga ja seejärel nad enam ühelgi finaalturniiril mänginud ei olegi. Isegi mitte siis, kui EMil osalejate arvu suurendati 24ni, ei õnnestunud Norral kordagi kvalifitseeruda.
Aga nüüd on nad MMil kohal ning neist räägitakse kui ühest mustast hobusest. Põhjuseks eelkõige ründaja Erling Haaland, kelle kohta teab terve jalgpallimaailm, et heal päeval on ta täiesti pidurdamatu ning võimeline üksinda kohtumisi ära otsustama.
Norra koondise tuumik mängib Inglismaa, Itaalia, Saksamaa või Hispaania kõrgliigas, mõned mehed Portugalis ja Šotimaal ning neli mängijat ka koduses kõrgliigas. Vaata, kust otsast tahad, aga tegu on väga soliidse rivistusega.