Tegemist on tingimusega, mille Iisrael on juba tagasi lükanud, mis omakorda võib leppe nurjata ja viia täiemahulise sõja jätkumiseni.
Kuigi USA ja Iraani vahelise kokkuleppe täpset sisu pole avalikustatud ning ametnike kommentaarid on kohati vastuolulised, on Iisrael konflikti osaline.
Riik ühines veebruari lõpus USA-ga Iraani-vastastes rünnakutes, on võidelnud Liibanonis Iraani toetatud rühmitusega Hezbollah ning vallutanud sealsed ulatuslikud alad.
Iraani välisminister Abbas Araghchi rõhutas, et Lõuna-Liibanoni okupeerimise jätkamine rikub lepet ja ilma vägede väljaviimiseta ei saa sõda pidada täielikult lõppenuks.
Seevastu leppe põhijooni anonüümselt selgitanud USA ametniku sõnul ei nõua leping Iisraeli lahkumist. Ka Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kinnitas, et väed jäävad Liibanonile „nii kauaks kui vaja“.
Sarnased lahkarvamused on sõja lõpetamise kõnelusi varemgi pidurdanud, jättes tulemuseks vaid hapra relvarahu ja hoides maailma energiavarustusele kriitilist Hormuzi väina sisuliselt suletuna.
Iraani nõue muudab olukorra Iisraeli jaoks keeruliseks, sest riik püüab purustada Hezbollah’ sõjalist võimekust, soovimata samas ohustada lepet, mida toetab tema tähtsaim liitlane USA. Iisraeli rünnakud on praeguseks nõrgestanud Hezbollah’d, kuid rühmitus suudab endiselt Iisraeli rünnata, mis seab kahtluse alla operatsiooni senise tõhususe.
Liibanonis on rünnakutes hukkunud ligi 4000 inimest, sealhulgas sadu tsiviilisikuid, ning üle miljoni inimese on pidanud kodudest põgenema. Iisraeli suursaadik USA-ks Yechiel Leiter nentis, et kuigi Iisrael ei tea tehingu kõiki üksikasju, on Liibanoni kaasamine sellesse „mittevajalik ja kasutu“.
Konflikti ulatus on tekitanud avalikke erimeelsusi ka USA-s. President Donald Trump väljendas teisipäeval rahulolematust Iisraeli strateegiaga, märkides, et see kestab igavesti ning et Iisrael on võidelnud Hezbollah’ga liiga kaua, nõudes liiga palju ohvreid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)