Kohtumise keskne teema oli Euroopa tervisebiotehnoloogia pakett, mille eesmärk on toetada uudsete biotehnoloogiliste ravimite, ravimeetodite ja tervisetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu Euroopas. Uued biotehnoloogilised lahendused võivad tähendada paremat vähiravi, täpsemaid uuringuid, kiiremini diagnoosi panemist või uusi võimalusi ravida haiguseid, mille puhul praegu head ravi veel ei ole.
Karmen Jolleri sõnul on bioloogilised ravimid meditsiinis üks viimaste aastakümnete suurimaid läbimurdeid ning nende mõju on võrreldav antibiootikumide ja vaktsiinide omaga. Ta rõhutas, et innovatsiooni toetamine peab olema tasakaalus ravimite kättesaadavusega. Euroopa Liidus ei tohiks kehtestada reegleid, mis põhjendamatult lükkavad edasi uute ja originaalist soodsamate bioloogiliselt sarnaste ravimite ehk biosimilaride turule jõudmist. Biosimilarid on sageli ligikaudu kolmandiku võrra odavamad kui originaalravimid.
Eesti Vabariigi sotsiaalminister Karmen Joller Foto: Elmo Riig
«Kui ühe ravimi hind on aastaid väga kallis ja konkurentsi tekkimine on takistatud, tuleb teha raskeid valikuid – kelle ravi saab rahastada kohe ja kelle ravi peab ootama. Meie eesmärk on, et uued ravimid jõuaksid inimesteni kiiremini,» ütles Joller. «Kui ravimiturul tekib aus konkurents, võidavad patsiendid. Hind langeb, kättesaadavus paraneb ja tervishoiusüsteem saab sama raha eest rohkem abi pakkuda.»
Eesti vaatest võib uutele ravimitele anda pikema kaitseperioodi vaid siis, kui selleks on kindel põhjus. Näiteks juhul, kui ravim aitab haiguse korral, millele seni head ravi ei ole, või annab patsiendile olemasolevate ravimitega võrreldes parema tulemuse. Kui lisakaitset antakse liiga lihtsalt ja konkurents on takistatud, lükkub odavamate ravimite turule jõudmine edasi.