Analüüsi käigus leiti, et igas kuuendas Eestist pärit aedmaasikate proovis leidus inimesele äärmiselt ohtliku paelussi nimega alveokokk (Echinococcus multilocularis) mune.
Selleks koguti erinevatelt Eesti avaturgudelt 30 karpi maasikaid, igaühes 200 grammi marju ning võeti neilt ülikooli laboris proovid. Seejärel saadeti proovid lõplikuks analüüsiks Prantsusmaa laborisse, kuhu koguti proovid kümnest riigist Euroopas, lisaks veel Tuneesiast ja Pakistanist.
Analüüs näitas, et 16,7% Eesti maasikaproovidest sisaldas alveokoki mune, millega asetusime Euroopa riikidest kõrgeimale kohale. Järgnesid Läti (13,3%) ja Holland (12,5%).
Äärmiselt murettekitava tulemus
Arvestades alveokokiga nakatumise ohtlikkust, on tegemist äärmiselt murettekitava tulemusega. Nakatumise tagajärjel moodustuvad inimese kehas tsüstid, enamasti maksas, mis aja jooksul kasvavad ja maksa kahjustavad. Kui nakkust õigeaegselt ei tuvastata ja ravi ei alustata, on suremuse määr väga kõrge.
Kui nakkust õigeaegselt ei tuvastata ja ravi ei alustata, on suremuse määr väga kõrge.
Varajase tuvastamise teeb aga keeruliseks haiguse sümptomite pikk peiteaeg. Sageli läheb viis või enamgi aastat, et inimesel maksa kahjustumise tulemusena valud tekiksid. Selle aja peale võib aga kahjustus olla juba nii ulatuslik, et tavaline operatsioon enam ei aita, vaid tuleb uus maks siirdada.
Mõned aastad tagasi ilmus Eesti Ekspressis Toivo Tänavsuu lugu kinnisvaraettevõtjast Viljar Arakasest, kel avastati juhuslikult üldise tervisekontrolli käigus alveokoki nakkus ehk alveolaarne ehhinokokoos. Arakase elu päästis toona Eesti arstide kiire tegutsemine ja Saksamaal tehtud operatsioon.
Vajame Eesti kohta rohkem uuringuid
Eestis on alveolaarse ehhinokokoosi juhtumid veel üsna harvad, aga see ei pruugi nii jääda, sest eriti Leedus, aga ka Lätis on haigusjuhtude arv juba oluliselt suurenenud. Leedu ja Šveits on kõige kõrgema alveolaarse ehhinokokoosi esinemisega riigid Euroopas.
Alveokokil on oma elutsükli edukaks läbimiseks vaja kahte peremeesorganismi. Lõpp-peremeesteks on meil koerlased, nagu koer, rebane, hunt või šaakal, ja kaslased, nagu kodukass või ilves, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad ümbritsevasse keskkonda. Seal nakatavad need vaheperemehi, nagu erinevad närilised, sh kobras.
Kui näriline on munad toiduga sisse söönud, hakkavad arenema alveokoki tsüstid, mis lõpuks tapavad vaheperemehe. Kui koerlased või kaslased söövad omakorda nakatunud närilisi, saab parasiit neis taaskord kasvada suguküpseks isendiks, kes hakkab mune tootma.
Kui parasiidi munad satuvad nakatunud koerlaste või kaslaste väljaheidetega mulda või vette ning maasikas või mõni muu vili puutub nakatunud pinnasega kokku, võib selle külge jääda ka parasiidi mune. Paraku on inimene samuti vaheperemeheks, kellele on nakkus eluohtlik.
Eestis on alveokokkide esinemine tuvastatud nii rebastelt kui kährikkoertelt. Samuti on uuritud linnarebaste nakatumist ja alveokokke leiti ka neilt. Kuna tehtud uuringud on siiski juba aastatetagused, oleks vaja andmeid kaasajastada ja teadmisi peremeesorganismide kohta laiendada.
Teadlikkus aitab ennetada nakatumist
Medalil on aga ka teine külg. Maasikatelt leitud parasiidid mõjuvad esmavaates üksnes negatiivse uudisena, ent nüüd on uurijatel olemas teadmine, mis võib meid pesemata vilju süües ähvardada. Sedalaadi teaduspõhine info on ülimalt oluline, sest võimaldab juhtida probleemile tähelepanu ja aitab kasutusele võtta abinõusid, et nakatumist vältida.
Looduses on kõik pidevas muutumises, mistõttu on teadustööd vaja teha järjepidevalt, et ära hoida haigestumisi ja säästa nii elusid kui raviga seotud kulutusi. Muutuvad nii parasiitide ja teiste patogeenide levikualad kui esinemissagedused ning pidevalt tuvastatakse uusi patogeene.
Vajadus uuringute järgi, mis annaks uusi teadmisi meid ohustavatest parasiitidest, on ilmne, mistõttu jätkame kindlasti patogeenide uuringuid erinevatel toiduobjektidel ja peremeesorganismidel.
Kindlasti ei tähenda leiud seda, et maasikate söömise peaks lõpetama. Maasikad on väga maitsvad ja kasulikud ning nende söömist ja kasvatamist tuleb jätakata, pöörates vaid teravdatud tähelepanu hügieenireeglite järgimisele.
Kõige olulisemaks ennetavaks abinõuks on marjade ning puu- ja köögiviljade pesemine enne nende tarbimist. Sellega väldite nakatumist mitte üksnes alveokokiga, vaid ka mitmete teiste meie tervist ohustavate patogeenidega, keda on meid ümbritsevas keskkonnas üsna arvukalt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)